✧ „See, mis on sinu jaoks määratud, leiab tee sinuni.“
— Rumi
„Südame asju ei seo aeg ega vahemaa.“
— Khalil Gibran
✧ Sissejuhatus
On kohtumisi, mis tunduvad juhuslikud.
Ja on kohtumisi, mis tunduvad justkui ette kirjutatud — nagu oleksid need juba ammu enne sündinud, enne kui teed ristusid.
Ühel vaiksel õhtul küsis õpilane õpetajalt: „Kas inimesed kohtuvad lihtsalt juhuslikult… või on mõni kohtumine kuidagi ette määratud?“
Õpetaja vaatas kaugusesse, nagu meenutades midagi ammust.
„Mõned kohtumised sünnivad ajast, mõned südame kutsel,“ ütles ta.
✧ Dialoog õpetaja ja õpilase vahel
„Kuidas seda ära tunda?“ küsis õpilane.
„Kuidas teada, et keegi on tulnud mu ellu põhjusega?“
Õpetaja naeratas õrnalt.
„Süda tunneb selle ära enne, kui mõistus jõuab järele.“
„Aga miks mõned inimesed kaovad?“ küsis õpilane.
„Kui nad olid määratud, miks nad ei jää?“
Õpetaja vastas vaikselt: „Sest iga kohtumine ei ole mõeldud jääma. Mõni on mõeldud äratama.“
✧ Tähendamissõna – Punane lõng
(rahvapärimus)
Õpetaja jutustas: „Meie esivanemad rääkisid, et igale inimesele on sünnihetkel seotud nähtamatu punane lõng. See ulatub mööda aega ja ruumi kuni selle teiseni, kelle hing on sinu omaga seotud.
See lõng võib venida üle mägede, merede ja aastasadade, aga ta ei purune kunagi.
Kui aeg on õige ja südamed on avatud, hakkab see tasapisi lühenema. Ja ühel päeval kohtuvad need kaks otsa.
Mõnikord juhtub see rahvarohkel turuplatsil.
Mõnikord vaiksel metsarajal.
Mõnikord just siis, kui mõlemad on juba loobumas otsimisest.“
Õpetaja jäi hetkeks vaikseks.
✧ Tarkusehetk – õpetajalt
„Me ei näe neid niite,“ ütles õpetaja tasakesi.
„Aga me tunneme nende tõmmet.“
Ta lisas: „Mõni inimene tuleb meie ellu ja jääb.
Mõni tuleb ja läheb.
Aga iga kohtumine muudab midagi.“
✧ Lühike dialoog
Õpilane küsis: „Kas see tähendab, et kõik tähtsad inimesed on meile määratud?“
Õpetaja vastas: „Võib-olla mitte kõik. Aga need, kes puudutavad su hinge… nendega on sul nähtamatu side.“
„Ja kas see lõng võib katkeda?“ küsis õpilane.
Õpetaja raputas pead.
„Ta võib venida. Ta võib kaduda silmist. Aga ta ei purune.“
✧ Õpilase taipamine – integratsioon
Õpilane mõtles nendele inimestele, kes olid tema elust läbi käinud. Mõned olid jäänud, mõned kadunud. Aga igaüks oli jätnud midagi tema südamesse.
Ta ütles vaikselt: „Võib-olla ei olnud ükski kohtumine juhus.“
Õpetaja noogutas.
„Iga kohtumine õpetab. Iga kohtumine peegeldab. Iga kohtumine viib sind lähemale iseendale.“
Õpilane tundis, et tema sees rahunes midagi.
Ta ei pidanud enam kõigest kinni hoidma.
Sest kui miski on määratud, leiab see tee tagasi.
✧ Lõppmõtisklus / kokkuvõte
Elu toob inimesi meie teele kummalistel hetkedel. Mõnikord siis, kui me otsime. Mõnikord siis, kui me oleme juba väsinud otsimast.
Mõni jääb meie kõrvale.
Mõni kõnnib mõnda aega koos meiega.
Mõni õpetab ühe vaikse õppetunni ja kaob.
Aga iga kohtumine jätab jälje.
Nähtamatu lõng seob mitte ainult inimesi omavahel, vaid ka hetki, kogemusi ja äratundmisi. Ta viib meid tasapisi sinna, kus meie hing õpib kasvama.
Ja võib-olla ei ole kõige tähtsam see, kui kaua keegi meie kõrval on.
Vaid see, mida tema kohalolek meis äratab.
Sest mõnikord piisab ühest kohtumisest, et muuta terve elu suunda.
„See, mis on mõeldud sulle, ei lähe sinust mööda.“
— Rumi
„Armastus leiab tee ka siis, kui kõik teed näivad kadunud.“
— Paulo Coelho