„Uurimata elu ei ole elamist väärt.“
— Sokrates
„Me ei kannata mitte sündmuste pärast,
vaid selle pärast, kuidas me neid tõlgendame.“
— Epiktetos
„Kui inimene jääb süsteemis kuulamata,
hakkab süsteem rääkima tema eest.“
— Konstellatsioonitarkus
„Ole tasa Issanda ees ja oota Teda.“
— Psalm 37:7
Sissejuhatus – ruumi avamine
On hetki, mil inimene ei kĂĽsi enam, kuidas kiiresti edasi minna.
Ta küsib hoopis, kas ta liigub üldse õiges suunas.
Sellisel hetkel ei vaja ta õpetust. Ta vajab teist küsimust.
Elutarkuse vahetus – õpetaja ja õpilase dialoog
Õpilane: Õpetaja, ma olen segaduses. Kõik justkui toimib, aga miski ei ole paigas. Ma ei tea, kas probleem on minus või elus.
Õpetaja: Miks sa arvad, et peab olema probleem?
Õpilane: Sest ma tunnen pinget. Midagi ei liigu. Ma küsin endalt kogu aeg: miks see nii on?
Õpetaja: Ja mida see küsimus sinuga teeb?
Õpilane: Ta teeb mind rahutuks. Ma otsin süüd — kas endas või olukorras.
Õpetaja: Siis proovi teist küsimust.
Mitte miks see juhtus, vaid
mida see olukord praegu teeb?
Õpilane: Kuidas „mida teeb“?
Õpetaja: Vaata ilma hinnanguta.
Kas see olukord: pidurdab?, hoiab?, sunnib peatuma? või kutsub midagi ümber mõtestama?
Õpilane: Kui ma aus olen… see sunnib mind peatuma. Ma olen liiga kaua edasi rühkinud.
Õpetaja: Siis räägib sinu alateadvus ja keha.
Nad ei ĂĽtle: sa eksisid.
Nad ĂĽtlevad: see koormus on liiga suur.
Õpilane: Aga minus on ka tunne, et see elu ei ole päris minu oma.
Õpetaja: Siis räägib vaim.
Ta ei kritiseeri sinu elu.
Ta näitab, et suund ja väärtused on lahknemas.
Õpilane: Ja see kurbus, mis vahel vaikselt peale tuleb?
Õpetaja: See on hing.
Ta ei kĂĽsi lahendust.
Ta tahab, et teda ei jäetaks kõrvale.
Õpilane: Siis ma ei peagi midagi kohe parandama?
Õpetaja: Ei.
Sa pead eristama, kes sinus räägib.
Kui alateadvus räägib, vajab ta kergendust.
Kui vaim räägib, vajab ta ausust.
Kui hing räägib, vajab ta kohalolu.
Õpilane: Ja kui ma neid ei sega?
Õpetaja: Siis hakkavad nad koostööd tegema.
Seda nimetatakse kĂĽpsuseks.
Tarkusehetk – õpetajalt
Elu ei küsi esimesena, kas sul on õigus.
Ta küsib, kas sa kuulad õigel tasandil.
Õpilase taipamine – integratsioon
Õpilane: Siis selgus ei tule vastusest…
Õpetaja: …vaid küsimusest, mis ei otsi süüd.
Kui sa küsid: „Mida see olukord minus korrigeerib?“ Siis elu ei pea enam karjuma.
Lõppmõtisklus – vaikne maandumine
Funktsionaalne tarkus ei tee elu lihtsamaks.
Ta teeb selle selgemaks.
Ja sageli piisab selgusest, et inimene teaks, mida mitte enam kanda
ja mida endasse tagasi kutsuda.
„Selgus ei sünni vastustest, vaid küsimustest, mis ei otsi süüd.“
— Martin Heidegger
„Kui inimene lõpetab võitlemise sellega, mis on, algab liikumine.“
— Konstellatsioonitarkus
„Vaikuses saab aru, mida sõnades ei leia.“
— Pärimustarkus
„Olge vagusi ja teadke.“
— Psalm 46:11
See lugu ei kutsu vastuseid andma.
Ta kutsub õigel viisil kuulama.
„Kui sa ei küsi enam, kes on süüdi,
hakkab elu rääkima vaiksemal häälel.“

