Õpetaja ja õpilane jalutasid mööda vaikset metsa, kus öö hakul süttisid tähed. Õpilane tõstis pilgu ja küsis:
👨‍🎓 Õpilane: Õpetaja, universum tundub nii lõputu, et ma ei suuda teda mõista. Kuidas üldse aru saada, kuidas ta toimib?
👨‍🏫 Õpetaja: Rumi on öelnud: „Universum ei ole väljaspool sind. Vaata oma südamesse ja sa leiad kogu maailma saladused.“
Kas sa arvad, et saladus peitub tähtede kauguses või sinu enda südames?
👨‍🎓 Õpilane: Kas siis mina olen osa universumist, mitte ainult selle vaatleja?
👨‍🏫 Õpetaja: Just. Carl Sagan tuletas meelde: „Me ei ole mitte ainult universumis, vaid universum on meis.“ Mõtle, kas sinu hingamine ei ole sama rütm, mis jõe vool või tuule laul?
👨‍🎓 Õpilane: Aga miks universum tundub vahel nii erapooletu? Ta ei hooli, kas ma olen õnnelik või õnnetu.
👨‍🏫 Õpetaja: Epiktetos vastaks: „Universum ei karista ega premeeri, ta peegeldab.“ Kui viskad kivi vette, tekivad lained – mitte kättemaksuks, vaid seaduse tõttu. Nii töötab ka põhjus ja tagajärg. Piibel kinnitab: „Kõik, mis inimene külvab, seda ta ka lõikab.“ (Gl 6:7)
Kas see ei tähenda, et sinu valikutel on alati kaja?
👨‍🎓 Õpilane: Siis pole asi juhuses, vaid minu enda mõtetes ja tegudes.
👨‍🏫 Õpetaja: Täpselt. Marcus Aurelius on öelnud: „Kõik, mis on kooskõlas looduse seadustega, on kooskõlas ka universumiga.“
Ja Eesti vanasõna kinnitab: „Päike paistab kõigile.“ Universum ei vali lemmikuid – ta on erapooletu, kuid helde.
👨‍🎓 Õpilane: Kui ta on nii erapooletu, kuidas ma siis oma elu teadlikult kujundan?
👨‍🏫 Õpetaja: Tänulikkus on võti. Tarkus ütleb: „Tänulikkus on võnkesagedus, mis avab külluse ukse.“ Kui oled tänulik, häälestad end sellele sagedusele, kus universumi vool hakkab sind kandma.
👨‍🎓 Õpilane: Aga kuidas tulla toime muutustega? Mõnikord tunnen, et kõik laguneb.
👨‍🏫 Õpetaja: Herakleitos vastas ammu: „Universum on pidevas muutumises ja meie osa on muutuda koos sellega.“
Ja Jaapani vanasõna lohutab: „Ära kahetse, et kukkusid – ka langemine on samm edasi.“
Kas ei tundu siis, et isegi murdumine võib olla samm uueks kasvuks?
👨‍🎓 Õpilane: Tõesti… siis pole universum vaenlane, vaid õpetaja.
Kulminatsioon
Õpetaja vaatas tähti ja ütles: „Universum ei kiirusta – tal on igaviku aeg.“ Kuid sina, inimene, oled kui hetk tema lõputus hinguses. Kui õpid kuulama, siis kuuled, et „universum on täis muusikat, mida kuuleb vaid vaikses südames“ (Pythagoras).
Kokkuvõte
👨‍🏫 Õpetaja: Ütle mulle nüüd, mida oled mõistnud: kas universum on midagi väljastpoolt või seestpoolt?
👨‍🎓 Õpilane: Ta on mõlemat. Universum ei ela ainult tähtedes, vaid ka minus. Kui ma kuulan oma südant ja elan kooskõlas, siis ma ei ole enam tema vastu, vaid koos temaga.
👨‍🏫 Õpetaja: Just. Laozi sosistab meile: „Kõik maailmas on seotud nähtamatu niidiga.“ Ja sina oled üks selle niidi sõlmedest.
🌿 Lõppsõna: Universumi laul ei ole kaugelt kostev meloodia, vaid rütm, mida tunned oma hinges. Kui õpid teda kuulama, ei küsi sa enam, kuidas universum toimib – vaid kuidas sina saad temaga kooskõlas elada.