„Peegel ei süüdista ega õigusta. Ta lihtsalt näitab, mida on aeg märgata.“
— Ajatu elutarkus
🌷 Me kohtame elus inimesi, kes teevad meid rõõmsaks, vihaseks, kurvaks, ebakindlaks või kaitsvaks.
Sageli küsime: „Miks tema minuga nii teeb?“
Teadliku peegli reegel lisab sellele veel ĂĽhe kĂĽsimuse:
„Mis minus selle peale ärkab?“
See ei tähenda, et teise inimese halb käitumine muutuks õigeks või et meie oleksime kõiges süüdi.
See tähendab oskust eristada:
Sinu tegu kuulub sulle.
Minu reaktsioon kuulub mulle.
Ja nende kahe vahel asub minu teadlikkus.
🌷 Tähendamissõna „Peegel“
Naine tuli õpetaja juurde ja ütles: „Kõik inimesed mu ümber teevad mind vihaseks.“
Ă•petaja ulatas talle peegli.
„Miks sa mulle seda näitad?“
„Vaata.“
Naine vaatas.
„Ma näen iseennast.“
„Just. Nüüd küsi mitte ainult, mida teised teevad, vaid ka seda, mis sinus nende tegude peale ärkab.“
Naine kortsutas kulmu.
„Kas siis olen kõiges mina süüdi?“
„Ei,“ vastas õpetaja. „Teadlikkus ei ole süüdistamine.“
„Mis see siis on?“
„Oma osa nägemine ilma teise osa enda kanda võtmata.“
Naine vaikis.
„Aga kui teine on tõesti käitunud minuga halvasti?“
„Siis nimeta tema tegu selle õige nimega. Kuid ära anna talle võimu otsustada, kelleks sina selle tõttu muutud.“
„Ja mida peegel siis mulle näitab?“
Õpetaja vastas: „Võib-olla vana haava. Võib-olla hirmu. Võib-olla piiri, mida sa pole julgenud seada. Võib-olla vajadust, millest sa pole rääkinud.“
„Ja kui ma seda näen?“
Ă•petaja naeratas.
„Siis pole peegel enam süüdistaja. Temast saab õpetaja.“
🌷 Elutarkuse vahetus
Õpilane: Kas kõik inimesed on siis meie peeglid?
Õpetaja: Mitte selles mõttes, et kõik nende teod oleksid sinu loodud. Teine inimene vastutab oma valikute eest.
Ă•pilane: Mida ma siis peeglist otsin?
Ă•petaja: Mitte sĂĽĂĽd. Teadlikkust.
Õpilane: Näiteks?
Õpetaja: Kui kriitika teeb sulle ebaproportsionaalselt palju haiget, küsi, miks. Kui ütled alati „jah“, kuigi tahaksid öelda „ei“, märka seda. Kui sama suhtemuster kordub, vaata, millise osa sina sellesse mustrisse tood.
Ă•pilane: Ja kui probleem pole minus?
Õpetaja: Siis võib teadlikkus näidata hoopis seda, et on aeg piir seada, eemalduda või öelda „ei“.
🌷 Teadliku peegli neli küsimust
Kui keegi sinus tugeva reaktsiooni äratab, küsi:
Mis tegelikult juhtus?
Mis minus selle peale ärkas?
Mis kuulub mulle ja mis kuulub teisele?
Milline oleks minu kõige teadlikum järgmine samm?
Nendes neljas kĂĽsimuses pole vaja otsida sĂĽĂĽd.
Neis otsitakse selgust.
🌷 Teadliku peegli reegel
Ma ei võta vastutust teise inimese tegude eest.
Ma ei anna teisele vastutust oma sisemaailma eest.
Ma vaatan ausalt oma osa.
Ma jätan teisele tema osa.
Ja valin teadlikult, mida teen edasi.
See ongi teadliku peegli tarkus.
Peegel ei ütle: „Kõik on sinu süü.“
Ta küsib: „Mida saad sina nüüd, kui seda näed, teha teisiti?“
🌷 Lõppsõna
Mõnikord näitab peegel meis midagi, mida tuleb tervendada.
Mõnikord midagi, mida tuleb muuta.
Mõnikord piiri, mis tuleb lõpuks kehtestada.
Ja mõnikord näitab ta lihtsalt: „See ei kuulu mulle.“
Ka see on teadlikkus.
Sest küps inimene ei võta enda kanda kogu maailma süüd, kuid ei põgene ka enda vastutuse eest.
Ta õpib eristama.
Mis on sinu.
Mis on minu.
Ja mida mina saan sellest hetkest alates valida.
„Tarkus algab seal, kus ma ei süüdista kõiges teist ega võta kõiges süüd endale.“
— Ajatu elutarkuse mõtisklus
🌷🌷🌷