„Teadlikkus on võime olla oma elus igal hetkel kohal, keeldumata millestki ja andmata hinnanguid.“
— Gary M. Douglas
Meie sees on lugematu arv nähtamatuid uksi. Mõned avanevad valgusele, mõned varjudele.
Mõned uksed avame liialt kergekäeliselt, teised jätame suletuks just siis, kui elu koputab õrnalt — või valusalt.
Igas inimeses on sisemine maja: ruume, kuhu lubame teisi; ruume, mida ei ole ise ammugi külastanud; ja ruume, mille võtmeid hoiame hirmust rusikas peos.
Teadlikkus ei küsi, milline uks on õige teiste arvates.
Ta küsib: „Mis uks teenib sinu teed? Sinu tõde? Sinu valgust?“
Dialoog õpetaja ja õpilase vahel
Ă•pilane: Ă•petaja, kuidas ma tean, millist ust enda sees avada ja millist sulgeda?
Ă•petaja: Vaata, kuhu sa astudes suuremaks saad.
Uks, mis avab su südame — ava.
Uks, mis kisub hinge kokku — sule.
Õpilane: Aga vahel on uksed segased. Mõni tundub helge, aga teeb haiget. Mõni tundub raske, aga toob kergenduse.
Õpetaja: Nõnda ongi. Kõik ei ole nii nagu näib.
On uksi, mis säravad, sest nad ahvatlevad.
On uksi, mis on tuhmid, sest nad on tõelised.
Piibel ütleb: „Uks, mis avatakse õigel ajal, ei tee häält.“
– Mt 7:7 tõlgenduslik
Konstellatsioonitarkus lisab: „Mõned uksed avanevad suguvõsa nimel — aga sulgema pead sina.“
Ă•pilane: Kuidas ma tean, millal on aeg sulgeda uks?
Õpetaja: Kui selle taga on midagi, mis sööb su elujõudu.
Kui su energia langeb.
Kui su rõõm kuivab kokku.
Kui sa kaotad tĂĽkikesi iseendast.
Selle ukse sulgemine ei ole karmus.
See on enesesäilitamise püha akt.
Ă•pilane: Ja millal avada?
Ă•petaja: Kui sinu hinge uksel koputab miski, mis on suurem kui hirm.
Kui tunned, et midagi kutsub, kuigi käed värisevad.
Kui valgus vilgub läbi uksepragu.
Valgus ei tule kunagi rusikana —
vaid kui sosin: „Siit edasi.“
Tarkusehetk – õpetajalt: „Sulge uks, mis teeb sind väiksemaks; ava uks, mis teeb sind tõeliseks.“
Õpilase taipamine: „Mõistan nüüd, et iga uks ei ole kingitus — mõni on eksitus.
Ja iga lukus uks ei ole karistus —
mõni on kaitse.
Minu teekonda ei loo mitte uste arv, vaid see, milliseid ma teadlikult valin.“
„Kes iga ukse avab, kaotab kodu tuule kätte.“
— Eesti rahvatarkus
Lõppmõtisklus: Elu ei nõua meilt, et kõik uksed oleks lahti.
Elu ei nõua ka, et me kõik kinni lööksime.
Elu ootab vaid üht: et me õpiksime kuulama, millised uksed on meie omad.
Uksed, mis avanevad südamega, on alati õiged.
Uksed, mis sulguvad rahuga, on samuti õiged.
Sest kõige olulisem uks pole kunagi väljas — ta on sinu sees, avades teed sinu jõule, sinu valgusele, sinu tõele.
#elutarkusevahetus