“Kes julgeb oma valu vaadata, see ei pea enam kannatama.“ — Seneca
🌸Sissejuhatus: Inimene otsib sageli lahendust mõtetes, aga tõeline põhjus peitub sügavamal – tundes, mis pole kunagi saanud lõpuni hingata.
Iga kord, kui me surume alla oma valu, kaotame ĂĽhenduse elu loomuliku vooluga.
Ja nii kasvavad meie sisse nähtamatud juured — mineviku tunded, mille me kord ära peitsime.
Need juured hoiavad meid tagasi,
kuni me julgeme neile otsa vaadata mitte hukkamõistu, vaid kaastundega.
Sest iga tunne, mis on nähtud ja vabastatud,
muutub valgust andvaks juureks, mis toidab hinge, mitte enam ei seo teda.
🌸Dialoog: Õpetaja ja Õpilane
Õpilane: Õpetaja, ma tunnen, et hoolimata kõigist pingutustest jäävad samad probleemid tagasi tulema.
Justkui ma lõikaks pidevalt lehti, aga juur jääb alles.
Kuidas ma saan nende juurteni minna?
Õpetaja: Selleks tuleb minna mitte mõtetesse, vaid tundesse.
Carl Gustav Jung: „Kui sa ei muuda seda, mida tunned, siis ei muutu ka see, mida näed.“
Mõistus lõikab pindmist, süda näeb sügavat.
Kui sa julged tunda, hakkad nägema, kust su kannatus kasvab.
Õpilane: Aga ma olen proovinud tunda – mõnikord tuleb valu, ja ma ei suuda seda kanda.
See on liiga tugev, justkui vanast ajast pärit.
Õpetaja: Ja võibki olla.
Sageli pole tunne, mida sa tunned, ainult sinu oma.
Konstellatsioonitarkus: „Kui inimene hakkab tundma seda, mida tema vanemad ei suutnud tunda, vabaneb energia, mis oli süsteemis kinni.“
Kui sa lubad sellel tundel tulla,
võid vabastada midagi, mis on sinu perekonnas oodanud põlvkondi.
Õpilane: Aga kuidas ma saan tunda, ilma et see mind uuesti lõhuks?
Ă•petaja: Tunde kandmine ei ole selle muutmine,
vaid lubamine, et ta saab lõpuks olla.
Tunne ei vaja parandamist — ta vajab tunnistamist.
Aristoteles: „Valu ei saa vältida, kuid tark inimene õpib sellest vabanema, mitte seda kandma.“
Kui sa vaatad valu nagu õpetajat, mitte karistust,
muutub ta valguseks, mitte enam raskuseks.
Õpilane: Ma kardan, et kui ma tunnen liiga sügavalt, siis ma ei tõuse enam üles.
Õpetaja: See on hirm, mille on loonud mõistus.
Tunne ei tapa — tunne tervendab.
Kui ta läbi sind liigub, siis sa ei kuku, vaid saad kergemaks.
Vaata puud — ta peab laskma oma juurtel minna sügavale pimedusse,
et oksad ulatuksid valgusesse.
Johannese 8:32: „Tõde teeb teid vabaks.“
Tõde on tunne, mida sa enam ei varja.
Õpilane: Nii et iga tunne, mida ma varjan, jääb mind siduma?
Ă•petaja: Jah.
Varjatud tunne muutub mustriks.
Muster muutub saatuseks.
Ja saatus muutub õpetajaks, kuni sa ütled:
„Ma olen valmis tundma.“
Eckhart Tolle: „Mida rohkem sa võitled oma sisemiste seisunditega, seda kauem nad püsivad. Luba neil olla, ja nad muutuvad.“
Ă•pilane: Siis on vabanemine tegelikult tundmise kunst?
Õpetaja: Täpselt nii.
Vabanemine ei ole mõistmine ega analüüs, vaid lubamine.
Kui tunne saab lõpuks liikuda,
tõmbab ta endaga kaasa kõik, mis oli kinni —
kurbuse, hirmu, viha, isegi väsimuse.
Õpilane: Ja kui ma olen tundnud ja lasknud minna… mis siis jääb?
Õpetaja: Siis jääb rahu.
Mitte tĂĽhjus, vaid vaikne, soe ruum sinu sees.
See on koht, kuhu juured enam ei seo, vaid kust nad toidavad.
Seda nimetatakse vabaduseks.
🌸 Lõppsõna
Kui me vabastame tunde, vabastame loo, mis teda kandis.
Kui me vabastame loo,
saab hing lõpuks hingata ilma mineviku raskuseta.
Laozi: „Kui sa vabastad oma südame, kaovad kõik takistused.“
Vabanemine ei ole loobumine, vaid tagasitulek.
Tagasitulek omaenese sĂĽdamesse,
kus valu ja valgus ei ole enam vastandid, vaid sama terviku kaks poolt.
🌸 Pärimuslik mõtisklus
„Tunne, mida ei väljenda, jääb su sisse elama.“ — Rahvatarkus
„Pisar peseb südame puhtaks.“ — Eesti vanasõna
Eesti pärimuses öeldi:
„Kui süda nutab, lase tal nutta — sest siis saab hing pesta end puhtaks.“
Nii pesti hinge mitte sõnade, vaid tunnete kaudu.
Valu oli kĂĽlaline, mitte vaenlane.
Kui teda võõrustati austusega, lahkus ta rahus — ja jättis endast maha selguse.
🌸 Lõpumõte
Juured ei seo sind, kui sa neid mõistad.
Kui sa julged tunda, saad vabaks.
Kui sa saad vabaks, hakkad voolama.
Ja kui sa voolad, oled jälle üks elu endaga.🌸🌸🌸