🌸 „Kui ma olin 14-aastane poiss, oli mu isa selline võhik, et ma ei suutnud teda silmaotsaski kannatada.
Aga kui ma sain kahekümne üheseks, jahmatas mind, kui palju oli vanamees seitsme aastaga õppinud.“
— Mark Twain
🌸 Sissejuhatus: Kasvamise nähtamatu ring: On aeg, mil laps näeb isa kui takistust.
Aeg, mil ta usub, et teab paremini, ja aeg, mil ta mõistab — kui palju ta tegelikult ei teadnud.
See on ring, mis kordub igas põlvkonnas: lapsast saab nooruk, noorukist mees, ja ühel päeval märkab ta oma peeglist isa silmi.
Selles hetkes sünnib mõistmine, milleks kulub terve elu.
„Noorus arvab, et ta teab; vanadus teab, et ta ei tea.“
— Sokrates
🌸 Dialoog õpetaja ja õpilase vahel
Ă•pilane: Ă•petaja, kui ma olin teismeline, arvasin, et isa ei saa aru mitte millestki.
Et ta on aegunud, suletud ja elust kaugel.
Aga nüüd, täiskasvanuna, avastan, et ma ise hakkan teda mõistma.
Kas see tähendab, et mina olen vanaks saanud?
Õpetaja: See tähendab, et oled hakanud nägema mitte ainult iseennast, vaid ka teist.
Kui sa olid noor, nägid sa ainult peegeldust — oma arvamust tema näos.
Nüüd näed inimest.
See on mõistmise algus.
„Poja tõeline küpsus algab siis, kui ta näeb oma isa inimesena, mitte kangelasena ega süüdlasega.“
— Albert Camus
Õpilane: Ma arvasin, et tema karmus on hoolimatus, aga nüüd näen, et see oli tema viis kaitsta mind, kui ta ei osanud öelda „ma kardan sinu pärast“.
Ă•petaja: Just nii.
Armastus väljendub tihti keeles, mida noorus ei oska veel tõlkida.
Isa ei räägi alati helluse sõnadega, vaid vastutuse vaikusega.
Ja kui aeg tuleb, hakkad kuulma sõnu, mida ta iial ei öelnud, aga mida tema teod sosistasid.
„Isa ei saa õpetada poega olema tema sarnane, kuid ta saab anda talle tulesädeme, mis paneb teda otsima oma teed.“
— Marcus Aurelius
Õpilane: Mulle tundub, et ma ei mõistnud teda mitte ainult valesti, vaid ka liiga vara.
Kas me kõik hindame vanemaid enne, kui mõistame ise elu raskust?
Õpetaja: Jah, sest noorus usub, et mõistmine tuleb ilma kogemuseta.
Kuid tarkus sünnib läbi aja ja läbi armastuse, mida me näeme alles hiljem.
Kui poeg saab isaks, hakkab ta kuulma omaenda hääles midagi tuttavat —
ja taipab, et see on tema isa.
„Inimene ei mõista oma vanemaid enne, kui ta ise on lapsest saanud vanemaks.“
— Erich Fromm
🌸 Tarkusehetk – õpetajalt
Õpetaja ütles: „Iga poeg peab kord kaotama illusiooni täiuslikust isast,
et leida üles tõeline — inimene oma hirmude, vigade ja armastusega.
Alles siis saab ta mõista, et isa ei olnud takistus, vaid sild.
Sild, millel seisab ka tema endine trots ja tänane tänulikkus.“
„Pojad õpivad isa silmadest rohkem kui tema sõnadest.“
— Ralph Waldo Emerson
🌸 Õpilase taipamine ja kokkuvõte
Õpilane vaikis ja ütles: „Nüüd näen — isa ei muutunud seitsme aastaga targemaks.
Muutusin mina.
Ma hakkasin nägema teda mitte läbi oma arvamuste, vaid läbi tema armastuse, mida ma kunagi ei mõistnud.“
Õpetaja noogutas: „Just. Ja kui su poeg ühel päeval ütleb, et sa ei tea midagi,
siis naerata — see tähendab, et ring on täis.“
🌸Lõppsõna: Elu suurim paradoks on see, et noorus mõistab tarkust alles siis, kui on selle ise elanud.
Isa tundub kitsas ainult seni, kuni poeg pole näinud maailma sama sügavuses.
Ja ühel päeval mõistab poeg, et isa vaikimine oli täis vastuseid,
lihtsalt tema ise polnud veel valmis kuulama.
„Isa tarkus ei kasva aastatega — poja silmad kasvavad valgusesse.“
— Elutarkuse vahetus 🌸🌸🌸