„Kes oskab lahkuda ilma vihata, on õppinud armastama ilma omamiseta.“
— Liora Andare
On aegu, mil elu ei nõua meilt mitte juurde, vaid ära andmist.
Mitte uut algust, vaid vana vabastamist.
Eemaldumine pole põgenemine — see on hinge hingetõmme.
See on vaikne tagasitulek iseenda keskmesse, kuhu ei ulatu teiste ootused, mürad ega hirmud.
Inimene, kes ei oska eemalduda, väsitab oma hinge teiste lugudes, kuni unustab enda oma.
Aga inimene, kes oskab lahti lasta, ei kaota — ta puhastub.
Ta loob ruumi rahule, mis on alati tahtnud tagasi tulla.
Eesti pärimus ütleb: „Kui vesi tahab selgeks saada, peab ta laskma poril põhja vajuda.“
Nii on ka hingega — ta vajab vaikust, et selgineda.
Dialoog õpetaja ja õpilase vahel
Õpilane: Õpetaja, miks tundub eemaldumine vahel nii valus?
Õpetaja: Sest sa arvad, et kaotad midagi, kuigi tegelikult vabastad ruumi.
Iga eemaldumine on nagu hingetõmme pärast pikka pingutust — algul võõras, kuid vabastav.
Õpilane: Aga kas eemaldumine ei tähenda siis, et ma loobun hoolimisest?
Õpetaja: Ei. See tähendab, et sa lõpetad ülehoolimise.
Tõeline hoolimine ei seisa läheduses, vaid austuses.
Kui sa lased minna millegi, mis enam ei toida su rahu, siis sa ei loobu armastusest, vaid puhastad selle.
Õpilane: Aga õpetaja, miks me klammerdume inimestesse ja asjadesse, mis meid kurnavad?
Õpetaja: Sest me loodame, et need annavad meile tunde, et me oleme vajalikud.
Aga see on illusioon.
Tõeline väärtus ei sünni sellest, kui paljud sind vajavad, vaid kui palju rahu su süda suudab kiirata.
Õpilane: Kas Piibel räägib ka eemaldumisest?
Õpetaja: Jah.
„Kui kellegi süda ei kuule, siis raputa tolm oma jalgadelt ja mine edasi.“ (Mk 6:11)
See ei ole karmi käsu, vaid vabaduse kutse.
Sest isegi Jumal ei jää sinna, kus süda on suletud.
Õpilane: Aga kuidas jääda rahulikuks, kui teised ei mõista su eemaldumist?
Õpetaja: Siis tea, et see ongi hinge hügieen.
Sa ei pea oma rahu selgitama neile, kes sellest ei toitu.
Nad mõistavad hiljem — või mitte kunagi.
Aga sina saad hingata jälle.
Tarkusehetk – õpetajalt: „Eemaldumine ei ole loobumine, vaid puhastumine.
Kui sa ei tühjenda oma hinge, ei mahu sinna valgus.“
Õpilase taipamine: Ma mõistan nüüd, et vahel on kõige suurem julgus mitte jääda, vaid lahkuda.
Mitte karistuseks, vaid rahuks.
Kui ma eemaldun mürast, ei jäänud ma ilma maailmast — maailm jäi ilma mürast minus.
Pärimustarkus: „Kõik, mis kurnab, ei ole kohustus, vaid hoiatus.“
Eesti rahvatarkus: „Ära hoia kinni, kui tuul tahab minna — võib-olla toob ta sulle rahu vastu.“
Konstellatsioonitarkused: „Kõik, millest eemaldud austusega, jääb sind toetama nähtamatus.“
„Armastus voolab vaid siis vabalt, kui iga hing seisab oma kohal.“
Reikitarkused: „Kui soovid tervendada, õpi mitte kandma võõrast energiat.“
„Iga kord, kui ütled ‘ei’, puhastad oma eluruumi universumile ‘jahiks’.“
„Reiki energia ei voola läbi väsinud hinge. Enne kui annad, lase endal täituda.“
Filosoofilised tarkused: „Kes ei oska eemalduda, ei oska ka tõeliselt kohal olla.“ — Osho
„Vahel on vaikus kõige suurem vastus – ja eemaldumine kõige sügavam armastus.“ — Thich Nhat Hanh
„Kui sa ei vabasta, mis sind seob, ei saa tulla see, mis sind tõstab.“ — Laozi
„Rahu ei ole midagi, mida luua, see ilmub siis, kui sa lõpetad segamise.“ — Rumi
Lõppmõtisklus: Eemaldumine pole kadu, vaid tagasitulek.
See on hinge teadvustatud hingetõmme — hetk, mil sa ütled: „Ma ei pea kõigega koos hingama, et olla elus.“
Nii nagu loodus ei hoia kinni sügisest, et kevad saaks tulla, nii ei saa ka hing hoida kinni kõigest, mis kunagi oli.
Oskus eemalduda on armastuse kõrgem vorm — see ütleb: „Ma tänan sind kõige eest, mis oli.
Ja nüüd ma valin rahu.“