Inimene ei saa lĂ”putult anda, ilma et tema enda jĂ”ud ja rÔÔm hakkaksid hÀÀbuma. Piirid ei ole mĂŒĂŒrid, vaid vĂ€ravad â need lasevad sisse hea ja hoiavad eemal selle, mis meid kulutab. Paljud meist ĂŒtlevad âjahâ automaatselt, kartes pettumust valmistada vĂ”i hirmus kaotada kellegi soosingu. Aga iga kord, kui loobume oma sisemisest tĂ”est, kaotame killukese rahust ja tasakaalust.
Selleks sĂŒndis ka jĂ€rgmine elutarkuse vahetus â rahulik vestlus Ă”petaja ja Ă”pilase vahel, mis avab piiritunde sĂŒgavama tĂ€henduse.
đ Dialoog Ă”petaja ja Ă”pilase vahel
Ăpilane: âĂpetaja, ma kardan vahel inimestele âeiâ öelda. Ma ĂŒtlen âjahâ isegi siis, kui olen vĂ€sinud vĂ”i ei taha aidata, sest ma ei taha teisi alt vedada.â
Ăpetaja: âKui sa ĂŒtled alati teistele âjahâ, ĂŒtled sageli iseendale âeiâ. Piirid ei ole kurjus ega egoism, vaid viis hoida elus sinu vĂ€gi ja meelerahu. Marcus Aurelius meenutas: âSinu mĂ”tete kvaliteet mÀÀrab sinu elu kvaliteedi.â Kui su mĂ”tted on pidevas kohustuste keerises, ei saa sa iseendale ustav olla.â
Ăpilane: âAga ma tunnen end sĂŒĂŒdi, kui keeldunâŠâ
Ăpetaja: âSĂŒĂŒ tekib siis, kui oled harjunud end viimaseks seadma. Laozi ĂŒtles: âKes teab, kus lĂ”peb tema jĂ”ud, see hoiab end tervena.â Piiride seadmine ei tĂ€henda hoolimatust, vaid ausust â nii enda kui teiste vastu.â
Ăpilane: âAga kuidas ma siis tean, kus piir jookseb?â
Ăpetaja: âKĂŒsi endalt: kas see, mida ma teen, sĂŒnnib vabadusest vĂ”i hirmust? Kas minu âjahâ tuleb rÔÔmust vĂ”i kohusetundest, mis mind seest sööb? Piibel Ă”petab: âOlgu teie jah jah ja teie ei ei.â (Mt 5:37). See tĂ€hendab â ole selge ja siiras oma valikutes. Kui su sĂŒda on rahutu, on see mĂ€rk, et vĂ”ib-olla rikud oma piiri.â
Ăpilane: âMĂ”nikord on tunne, et kui ma piire kehtestan, vĂ”in kaotada suhteidâŠâ
Ăpetaja: âTĂ”si, piirid toovad nĂ€htavale, kes austab sind ja kes ainult kasutab. PĂ€rimus ĂŒtleb: âKui hoiad oma pĂ”ldu, hoiad ka oma kodu.â Sinu sisemine pĂ”ld vajab kaitset â muidu tallavad teised selle tĂŒhjaks. Epiktetos meenutas: âInimene ei saa olla vaba, kui ta ei suuda öelda âeiâ sellele, mis teda orjastab.â Need, kes sind tĂ”eliselt hindavad, jÀÀvad sinu kĂ”rvale ka siis, kui ĂŒtled âeiâ.â
Ăpilane: âNii et piirid ei tee mind kĂŒlmaks?â
Ăpetaja: âEi. Piirid teevad sind hoopis vĂ”imeliseks armastama ilma kibestumata. Nagu konstellatsioonitarkus ĂŒtleb: âOma koht toob tagasi tasakaalu.â Kui sa seisad oma Ă”igel kohal ja hoolitsed enda eest, saad pakkuda armastust ja abi nii, et see ei kurna sind, vaid toidab mĂ”lemaid.â
đșđ LĂ”ppsĂ”na: Piiride seadmine ei ole enese sulgemine, vaid enese hoidmine. Kui jĂ€tame end alati viimaseks, hakkame vĂ€sima ja kibestuma. Kui aga julgeme öelda âjahâ sellele, mis toidab, ja âeiâ sellele, mis kurnab, tekib ellu ruumi hingata, olla kohal ja armastada tervelt.
Piirid on tegelikult austuse vorm â austus enda elu, aja ja sĂŒdame vastu. Ja ainult see, kes austab iseennast, saab armastada ja austada ka teisi.đžđ

