🌹„Iga inimene, keda kohtad, kannab endas lugu, mida sa ei tea.
Kohtle teda nii, nagu austaksid sa seda lugu.“
— Søren Kierkegaard
🌹Iidsetes tarkustes öeldakse, et inimesed ei kohtu üksteisega kunagi juhuslikult.
Mõni ilmub, et sind õpetada. Mõni, et sind proovile panna.
Mõni, et meelde tuletada, kust sa tuled. Ja mõni — et näidata, kes sa tegelikult oled.
Kultuurides üle ilma on olnud üks vaikne reegel: „Kohtle iga inimest nagu tähtsat külalist.“
Sest keegi ei kanna endas väikest hinge ega tühja lugu.
Konstellatsioonitarkus lisab: „Austus loob korra. Seal, kus austus voolab, saab hing liikuda.“
Ja tõepoolest — kui austad inimest, austad elu ennast.
🌹 Dialoog õpetaja ja õpilase vahel
Õpilane: Õpetaja, miks peaksin ma kohtlema iga inimest nagu tähtsat külalist?
Isegi neid, kes on olnud minu vastu rasked, külmad või mõistmatud?
Õpetaja: Sest sa ei tea nende lugu. Sa näed vaid peatükki, mis sinuni jõudis.
Aga inimene ei ole ainult see lehekülg — ta on terve raamat.
Platon ütles: „Kui tahad näha inimese südamesse, vaata, kuidas ta kohtleb neid, keda ta ei pea oluliseks.“
Aga sina… sina õpid nägema kõiki olulistena.
Õpilane: Aga mõni inimene on ju keeruline.
Tema lähedus tekitab minus pinget, vastupanu, isegi hirmu.
Kuidas ma sellist inimest austan?
Õpetaja: Austus ei tähenda ligilaskmist. Austus ei tähenda nõustumist.
Austus tähendab äratundmist.
Konstellatsioonitarkus ütleb: „Kui sa näed inimest tema koha peal, vabaned koormast, mis ei kuulu sulle.“
Austamine on hingeseadus — ta vabastab sind kandmast teisi nende eest.
Õpilane: Kas austus muudab ka teise inimese?
Õpetaja: Jah, aga mitte sellepärast, et sina teda muudad. Austus kõlab inimeses nagu unustatud tõotus.
Kui sa vaatad talle otsa inimlikult, ärkab temas inimlikkus.
Goethe ütles: „Kui kohtled inimest sellisena, nagu ta peaks olema, aitad tal muutuda selliseks, nagu ta saab olla.“
Õpilane: Kas see tähendab, et isegi halvad teod vajavad austust?
Õpetaja: Tegu ei vaja austust. Inimene vajab.
Austus ei tähenda, et kiidad heaks tema teod.
Austus tähendab, et näed tema hinge,
mis on oma teelt kõrvale kaldunud.
Rumi ütleb: „Kohtle hinge, mitte haava, mis tema sees valutab.“
Õpilane: Ja mis juhtub siis, kui ma kohtlen igaüht kui tähtsat külalist?
Õpetaja: Siis hakkad märkama, et maailm muutub pehmemaks. Sõnad muutuvad kergemaks. Inimesed avanevad ja näitavad end.
Ja kõige üllatavam — ka sina ise muutud.
Sest inimest, kelle kohtled kui tähtsat külalist, ei ole kunagi ainult teine.
Sageli oled see sina ise, keda sa läbi tema õpid vastuvõtma.
🌹 Tarkusehetk — õpetajalt
„Austa inimest tema olemasolu pärast, mitte tema käitumise pärast.
Austus ei ole vastuteene — see on sinu enda hinge kvaliteet.“
🌹 Õpilase taipamine: „Austus ei muuda ainult teist inimest. Austus muudab seda ruumi, kus kaks hinge kohtuvad.“
Pärimustarkus: „Iga külaline toob majja oma tuule. Aga peremeheks jääb see, kes oskab avada südame ukse.“
🌹Lõppmõtisklus: Elu on täis kohtumisi, mille tähendus selgub alles hiljem.
Mõned inimesed tulevad, et jääda.
Mõned tulevad, et puudutada.
Mõned tulevad, et äratada meis uinunud tarkus.
Kõik nad kannavad kingitust, ja mõnikord on see kingitus ainult üks ainus hetk —
pilk, sõna, äratundmine.
Kohtle iga hinge nii, nagu võtaksid sa vastu tähtsat külalist.
Sest võib-olla just tema kaudu
siseneb sinu ellu järgmine suur taipamine.
„Austus on viis, kuidas hing ütleb maailmale: jah, ma näen sind.“
— Ram Dass
🌹🌹🌹