Sissejuhatus
Iga inimene otsib tarkust omal moel – kord kogemuste kaudu, kord eeskujusid järgides, kord aga sügavas vaikuses mõtiskledes. Ajalugu on täis neid, kes on jätkuvalt meelde tuletanud, et tarkus ei ole kunagi valmis raamat, vaid avanev rada.
Dialoog õpetaja ja õpilase vahel
Õpilane: Õpetaja, vahel tundub, et tarkust on nii palju, aga mida rohkem ma õpin, seda enam tunnen, et ma ei tea midagi.
Õpetaja: Sokrates ütles sama: „Ma tean ainult seda, et ma ei tea midagi.“ Just siin algab tarkus – mitte teadmises, vaid alandlikkuses tunnistada teadmatus.
Ă•pilane: Aga kuidas siis edasi liikuda?
Õpetaja: Konfutsius seletas: „Kolmel viisil saame tarkust: esiteks mõtlemise kaudu – see on kõige üllam; teiseks jäljendamise kaudu – see on kõige lihtsam; kolmandaks kogemuse kaudu – see on kõige kibedam.“ Mõtle, õpi eeskujudelt, kuid ära karda ka elu pakutavaid kibedaid tunde. Need on õpetajad, mida ükski raamat ei asenda.
Õpilane: Mõnikord on kogemused valusad, aga kas need on tõesti vajalikud?
Õpetaja: Seneca vastas sellele: „Pole aega vähe, vaid meie raiskame seda palju.“ Kui lased igal kogemusel olla teeviit, siis ei lähe midagi raisku. Isegi valu võib muutuda kompassiks.
Õpilane: Aga kuidas jääda raskuste keskel rahulikuks?
Õpetaja: Epiktetos ütles: „Inimesele ei tee muret mitte asjad ise, vaid tema arusaamad neist.“ Kui muudad oma vaadet, muutub ka su koorem kergemaks. Marcus Aurelius lisas: „Meie elu on see, millest meie mõtted selle teevad.“
Ă•pilane: Nii et maailm peegeldab seda, mida ma endas kannan?
Õpetaja: Täpselt. Platon ütles: „Tarkus algab imestusest.“ Kui oskad imestada ja näha elu kui avanevat saladust, ei sulgu su süda kunagi.
Õpilane: Ja kui ma väsin, kui tundub, et tee on liiga pikk?
Õpetaja: Laozi meenutab: „Tuhande miili pikkune teekond algab ühestainsast sammust.“ Ära muretse kogu tee pärast, vaid astu oma tänane samm.
Vahepeegeldus
Tarkus ei ole ühe filosoofi pärusmaa. See on elav jõgi, mis voolab läbi aegade – Kreeka agoraadelt, Hiina mägedelt, Rooma stoikute paleedest kuni meie igapäevaeluni.
Kokkuvõte
Tarkuse tee pole kunagi otsetee. See on rada, mis viib läbi küsimuste ja kahtluste, rõõmude ja valude. Aga iga samm, iga kogemus, iga eeskuju ja iga vaikusehetk on kui kivi selles sillutises. Ja kui sa neid ühendad, hakkad märkama, et suurim õpetaja oled sina ise – oma südame peeglis.