Ăpime looma hoolivaid suhteid, seadma terveid piire ning vĂ”tma vastutust oma sĂ”nade, tegude ja valikute eest.
âHeas suhtes on ruumi nii lĂ€hedusele kui ka iseendaks jÀÀmisele.â
â Ajatu elutarkus
Sissejuhatus â kus lĂ”peb hoolimine ja algab enese unustamine?
Suhted rikastavad meie elu, kuid vÔivad tuua ka arusaamatusi ja pingeid.
MĂ”nikord ĂŒtleme âjahâ, kuigi sooviksime öelda âeiâ. Teinekord ootame, et lĂ€hedased mĂ”istaksid meie vajadusi ilma, et neist rÀÀgiksime.
Teadlik suhe algab oskusest austada nii iseennast kui ka teist inimest.
Suhted, piirid ja vastutus â mida need tĂ€hendavad?
Suhted pÔhinevad vastastikusel austusel, usaldusel ja suhtlemisel.
Piirid aitavad vÀljendada, mis on meile vastuvÔetav ja mis mitte.
Vastutus tÀhendab oma sÔnade, tegude ja valikute tagajÀrgede tunnistamist.
Piiride seadmine ei ole teise inimese karistamine. Samuti ei tÀhenda vastutus, et peaksime kandma kÔigi teiste muresid.
TĂ€hendamissĂ”na âAlati valmis aitamaâ
Ăhes vĂ€ikeses linnas elas naine, kelle poole sĂ”brad ja tuttavad sageli abi saamiseks pöördusid.
Ta oli harjunud kÔigile vastu tulema, isegi siis, kui enda tegemised pooleli jÀid.
Ăhel Ă”htul helistas sĂ”branna.
âKas saad homme mulle appi tulla? Mul oleks vaja terve pĂ€ev asju ajada.â
âHomme?â kĂ”hkles naine. âMul on endal mitu tĂ€htsat tegemist.â
âSa oled mind ju alati aidanud,â vastas sĂ”branna pettunult.
Naine tundis sĂŒĂŒd, kuid kogus julgust.
âMa saan sind hommikul tunnikese aidata, aga tervet pĂ€eva mul anda ei ole.â
Telefonis tekkis vaikus.
âOlgu,â ĂŒtles sĂ”branna viimaks. âMa kĂŒsin siis Ă”e kĂ€est ka.â
JÀrgmisel pÀeval said vajalikud asjad tehtud. Naine jÔudis aidata sÔbrannat ja tÀita oma kohustused.
Ta mÔistis, et oli varem sageli nÔustunud rohkemaga, kui tegelikult suutis.
Esimest korda ei olnud tema abi suurem kui tema vÔimalused.
Tarkuse seeme: âHoolimine ei tĂ€henda, et pean ennast unustama.â
Elutarkuse vahetus âKas ei ĂŒtlemine on isekus?â
Ăpilane kĂŒsis heaolu- ja arengumentorilt: âKas ma olen halb inimene, kui keeldun kedagi aitamast?â
âEi,â vastas mentor. âOluline on, kuidas ja miks sa keeldud.â
âAga kui teine solvub?â
âSa saad vĂ€ljendada ennast lugupidavalt, kuid ei saa otsustada, kuidas teine inimene reageerib.â
âMille eest mina siis vastutan?â
âOma sĂ”nade, tegude ja kokkulepete eest. Teise inimese tunnete eest ei pea sa kogu vastutust enda peale vĂ”tma.â
4. Kuidas luua teadlikumaid suhteid?
Kuulan enne vastamist. PĂŒĂŒan mĂ”ista, mitte ainult oma arvamust kaitsta.
VÀljendan oma vajadusi. Ma ei eelda, et teised oskavad mÔtteid lugeda.
Sean piire lugupidavalt. VÔin keelduda ilma teist halvustamata.
Pean kokkulepetest kinni. Kui eksin, tunnistan seda ja pĂŒĂŒan olukorda parandada.
Austan teiste valikuid. Ma ei pea kÔigi elu enda juhtida vÔtma.
TĂ€nane kokkulepe iseendaga
âMa hoolin teistest, unustamata iseennast, ning vastutan oma valikute eest.â
KĂŒsin endalt:
Kas ĂŒtlen vahel âjahâ ĂŒksnes sĂŒĂŒtundest?
Millist oma vajadust peaksin selgemalt vÀljendama?
Millise kokkuleppe vÔi teo eest saan tÀna vastutuse vÔtta?
Ajatud elutarkused
âHea piir ei ehita mĂŒĂŒri, vaid nĂ€itab, kus algab vastastikune austus.â
âAus âeiâ vĂ”ib olla hoolivam kui vastumeelne âjahâ.â
âMa vastutan oma kĂ€itumise eest, mitte kĂ”igi teiste ootuste tĂ€itmise eest.â
Ăppetunni lĂ”ppmĂ”te
âTerves suhtes kĂ€ivad hoolimine ja piirid kĂ€sikĂ€es. Vastutus algab iseendast ning austus ulatub ka teise inimeseni.â
VĂ€ike samm muutub suureks, kui sellest saab teadlik harjumus.
Vana tarkus. Uus lugu. Sinu enda taipamine.

