🌿„Kõik, mis sind teiste juures ärritab, viib sind iseenda mõistmiseni.”
— Carl Gustav Jung
🌿On öeldud, et ärritus ei ole teise inimese omadus — see on sisemine uks, mis avaneb vaid siis, kui me julgeme seda puudutada.
Ärritus on nagu väike värin hinge põhjas:
midagi, mida me ei taha näha, annab endast märku.
Ta ei tule karistama, vaid äratama.
Ta ei tule hävitama rahu, vaid näitama ruumi, kuhu rahu pole veel jõudnud.
Ja nii saab ärritusest teejuht.
Teejuht sinna, kuhu mõistus ei ulatu, kuid kuhu hing kutsub.
🌿Dialoog õpetaja ja õpilase vahel
Õpilane: „Õpetaja… miks ma ärritun teiste peale nii kergesti? Mõnikord isegi siis, kui nad pole midagi valesti teinud.”
Õpetaja: „Sest nende tegu ei puuduta sind.
Puudutab see, mis sinus on veel lahendamata.
Ärritus ei ole reaktsioon välisele — see on sisemine kajavastus.”
Konstellatsioonitarkus: „Ärritus ei näita, kes teine on — ta näitab, kus sinu sees on liikumata koht.”
Õpilane: „Aga miks ma näen mõnes inimeses just seda, mis mind kõige rohkem häirib? Nagu nad vajutaksid mingit nähtamatut nuppu.”
Õpetaja: „Sest inimene ei näe teist sellisena, nagu teine on.
Inimene näeb teist sellisena, nagu tema ise on.”
Immanuel Kant: „Me ei näe maailma sellisena, nagu maailm on, vaid sellisena, nagu meie ise oleme.”
Õpilane: „Tundub ebaõiglane… et keegi teine käivitab minus midagi, mida ma pole palunud.”
Õpetaja: „Tõeline ebaõiglus oleks see, kui sa ei saakski teada, mis sinus veel ootab tervenemist.
Teine inimene ei käivita sind — ta näitab, kus valu juba elas.”
Pärimustarkus: „Tuli ei hakka põlema ilma hõõguva söeta.”
Õpilane: „Kuidas ärritusest siis tee saab? Ma tunnen vaid vastupanu.”
Õpetaja: „Ärritus muutub teeks sel hetkel, kui sa lõpetad võitlemise ja hakkad kuulama.
Kuulama mitte teist inimest — vaid iseennast.”
Sokrates: „Tundma õppida maailma on lihtne. Tundma õppida iseennast — see on tarkuse algus.”
Õpilane: „Mida ma peaksin kuulma?”
Õpetaja: „Küsi endalt:
Mis mu sees selle tunde lõi?
Mida ma kardan näha?
Mida ma vajan, kuid pole endale andnud?
Ärritus on valgus, mis suunab tähelepanu puudutamata kohale.
Seal, kus on ärritus, seal on sinu järgmine kasvupunkt.”
Rumi: „Haav on koht, kust valgus sinusse siseneb.”
Õpilane: „Kas see tähendab, et ma peaksin kõigega leppima?”
Õpetaja: „Ei.
See tähendab, et sa ei anna ärritusele enam võimu.
Sa ei reageeri teisele, vaid vastad iseendale.”
Zen-tarkus: „Kui sisemine vesi selgineb, ei sega välised lained enam põhja.”
Õpilane: „Mida ma saan teha ärritusega, kui see tuleb?”
Õpetaja: „Võta teda nagu külalist, mitte vaenlast.
Ă„rritus ei taha midagi halba.
Ta tahab sulle midagi näidata.”
🌿 Tarkusehetk – õpetajalt: „Iga ärritus on väike uksekoputus: Kas oled valmis nägema seda osa endast, mis vajab armastust?
Kui vastad „jah“, saab ärritusest teejuht selguseni.”
🌿 Õpilase taipamine: „Õpetaja… ma mõistan nüüd.
Teised pole minu vaenlased ega minu rahu rikkujad.
Nad on peeglid.
Ja peegel ei tee haiget — haiget teeb see, mida ma näha ei julgenud.”
🌿 Pärimustarkus: „Kes iseendaga sõber, sel pole maailmas ühtki vaenlast.”
🌿 Lõppmõtisklus: Ärritus ei ole takistus.
Ă„rritus on kutse iseendale.
See on tee varjust valgusesse, vastupanust mõistmisse, hinnangust kaastundesse.
Selles teekonnas muutub inimene:
mitte seetõttu, et maailm muutub,
vaid seetõttu, et ta näeb maailma läbi selgema pilgu.
Ja lõpus saab ta öelda: „Miski ei ärrita mind enam nii nagu varem —
sest ma näen, kust valgus algab.”
„Maailm ei ole minu vastu — maailm näitab mulle mind ennast.”
— Epiktetos
🌿🌿🌿
#elutarkusevahetus