🌿Iseendaga kohtumine peeglis

Vanarahva tarkus ütleb, et kui seisad allika või järve ääres ja vesi on selge, siis võid näha mitte ainult oma nägu, vaid ka oma hinge varju. Peegel on otsekui vaimne värav, mille kaudu saame siseneda iseenda sügavamasse olemusse. Mitte kõik, mis me näeme, ei ole kohe ilus ega lihtne – aga kõik, mis peegeldub, on tõene. Ja tõde, kui sellele ausalt silma vaadata, võib olla vabanemise algus.

Jeremy Taylor on öelnud midagi imetabavalt tabavat: „Vaata ennast oma suurima vaenlase pilgu läbi – just nii saad iseendaga parimaks sõbraks.“

„Peegel ei küsi, kes sa tahad olla. Ta näitab, kes sa juba oled.“

Vana rahvatarkus ütleb, et kõige ausam peegel on vaikne järvepind – ta ei tee häält ega esita küsimusi, aga ta ei valeta kunagi. Kui vesi on rahulik, näeme end selgelt. Kui see on sogane, näeme moonutusi.

Nii on ka meie sisemise peegliga – sisemine tõde ilmub esile ainult vaikuses.

„Kes ennast ei tunne, see ei tunne ka maailma.“
— Eesti vanasõna

„Tunne iseennast – ja sa mõistad maailma ja Jumalat.“
— Sokrates

Õpetaja–õpilase dialoog

Õpilane: Õpetaja, ma seisan iga päev peegli ees, aga mõnikord tundub, et ma ei tunne seda inimest, keda ma näen.
Õpetaja: See on märk, et peegel ei näita ainult nägu – vaid ootab su hinge ärkamist.
Pindmine pilt ei ole vale, aga ta on vaid kest.
Sügavam peegel ilmub alles siis, kui silmad vaatavad mitte ainult välja, vaid ka sisse.

Õpilane: Kuidas ma vaatan sisse, kui mind segavad hirm, kahtlus ja kriitika?
Õpetaja: Vaata vaikuses.
Vaata ilma hinnanguta.
Kui sa suudad vaadata endale otsa ja öelda: „Ma olen siin.“ – siis oled juba astunud peegli teisele poole.

„Kui sinu pilk muutub pehmeks, võib su süda end ilmutada.“
— Meister Eckhart (kohandatud)

Õpilane: Kas ma leian siis oma tõelise olemuse?
Õpetaja: Sa ei pea teda leidma. Sa pead teda kuulama.
Ta ei karju. Ta sosistab.
Ta ei vaja muutmist. Ta vajab lubamist.

„Vaikuses ei kao sa ära – sa tuled esile.“
— Anselm Grün

Iseendaga kohtumine peeglis ei ole hetkeline äratundmine, vaid teekond, millel iga pilk võib muutuda palveks.
Kui sa vaatad end mitte selle pilguga, mis küsib: „Mis on valesti?“
vaid sellega, mis ütleb: „Ma olen valmis sind nägema,“ – siis muutub peegel portaaliks.

See, kes sind sealt vaatab, ei vaja parandamist – ta vajab vastuvõttu, kohalolu ja andestust.
Sest alles siis saab peegelpilt elavaks.

Peegel näitab sind – aga ainult sina saad end tõeliselt näha.

Vaikne pilk näeb rohkem kui kriitiline silm.

Tõeline peegel ei vali, mida näidata – ta lihtsalt peegeldab.

Iseennast näha nõuab rohkem julgust kui maailma muuta.

Sisemine ilu ei kao – ta jääb nähtavaks neile, kes vaatavad südamega.

Lõppsõna: Vaikus, mis kõneleb

Seisa kord peegli ees ja ära küsi: „Miks ma olen selline?“
Küsi hoopis: „Mida sa tahad mulle täna öelda?“

Ja siis… ära oota vastust mõistusega.
Oota vaikuses.
Sest vahel ei kõnele pilt – vaid sinu enda kohalolu selles pildis.