VALE

1. Etümoloogia

Sõna vale on vana läänemeresoome päritolu sõna, mis on seotud mõistega eksitus, ebatäpsus või tegelikkusele mittevastavus.
Sõna kasutatakse olukorras, kus väide, hinnang või arusaam ei vasta sellele, mis tegelikult on.

Oluline nüanss:
Vale ei tähenda alati teadlikku petmist.
Mõnikord tähendab see lihtsalt eksitust või arusaamatust.

——————————————————————————–

2. Semantika (tähendusväli)

Tänapäevases kasutuses tähendab vale:
tegelikkusele mittevastavat väidet,
eksitavat või ebatäpset arusaama,
teadlikku või tahtmatut ebatõde.

Vale võib tekkida näiteks:
eksimuse tõttu,
teadmiste puudumise tõttu,
või tahtliku petmise eesmärgil.

Oluline semantiline eristus:
Vale ≠ alati pahatahtlik.
Vale ≠ alati teadlik.

Vale on väide või arusaam, mis ei vasta tegelikkusele.

——————————————————————————–

3. Semiootika (märgiline mõõde)

Sümbolina tähistab vale:
eksitust,
segadust,
tegelikkuse moonutamist.

Paljudes kujundites kujutatakse valet näiteks:
varjuna,
peegelpildina,
või maskeeritud kujuna.

Need sümbolid viitavad ideele, et vale võib olla midagi, mis näib tõene, kuid ei vasta tegelikkusele.

——————————————————————————–

4. Analüütiline struktuur

A-tase (vorm / kandja)
A tasandil avaldub vale konkreetsete väidete või tegudena.

Näiteks:
ebatäpne informatsioon,
vale väide,
või eksitav tegevus.

Need on olukorrad, kus kirjeldus või tegu ei vasta tegelikele sündmustele.

——————————————————————————–

B-tase (tähendusvõrgustik)

B tasandil tekib vale sageli tõlgenduse või arusaama kaudu.

Inimene võib midagi valesti mõista, sest:
tal puudub täielik info,
ta tõlgendab olukorda ekslikult,
või tema eeldused on valed.

Seega võib vale olla mõistmise piiratusest tulenev nähtus.

——————————————————————————–

C-tase (invariantne tööloogika)

C tasandil ei ole valet kui moraalset või keelelist mõistet.

Seal on ainult:
protsesside toimimine,
süsteemide reaktsioonid,
ja seaduspärasused.

Vale tekib siis, kui inimese kirjeldus ei vasta nendele protsessidele või seaduspärasustele.

——————————————————————————–

5. Vale mehhanism

Vale võib tekkida mitmel viisil:
inimene ei oma piisavat infot,
ta tõlgendab olukorda ekslikult,
või ta esitab teadlikult ebatõese väite.

Selle tulemusel tekib kirjeldus, mis ei kattu tegelikkusega.

Vale võib mõjutada:
otsuseid,
suhtlemist,
ja arusaamist olukorrast.

——————————————————————————–

6. Eluline näide (jutustav vorm)

Kaks sõpra arutavad ühte sündmust, mis toimus nende ühisel kohtumisel. Üks neist on veendunud, et kolmas inimene lahkus solvunult. Teine arvab aga, et tal oli lihtsalt kiire ja ta pidi lahkuma.

Mõlemad meenutavad sama hetke erinevalt. Üks keskendub hääletoonile, teine aga sellele, mida täpselt öeldi. Mõne aja pärast selgub, et lahkumise põhjus oli hoopis midagi muud – tal oli vaja kiiresti teisele kohtumisele minna.

See olukord ei olnud teadlik vale, kuid esimene tõlgendus osutus ebatäpseks. Sellised olukorrad näitavad, et vale võib tekkida ka siis, kui inimesed lihtsalt näevad sama sündmust erineva nurga alt.

——————————————————————————–

7. Sügavam lugemisvõimalus

Filosoofilises mõttes:
Vale on vastand tõele, kuid võib olla seotud ka teadmiste piiridega.

Psühholoogilises vaates:
Vale võib tekkida tajuvigade või mälu moonutuste tõttu.

Sotsiaalses kontekstis:
Vale võib mõjutada usaldust ja suhteid inimeste vahel.

——————————————————————————–

8. Funktsionaalne kokkuvõte

Vale ei ole:
alati teadlik petmine,
alati pahatahtlik tegevus,
ainult moraalne küsimus.

Vale on:
tegelikkusele mittevastav väide või arusaam,
eksituse või moonutuse tulemus,
olukord, kus kirjeldus ei kattu sellega, mis tegelikult toimub.