Armastus on ĂŒks inimkonna suurimaid saladusi. Ta on andnud poeetidele sĂ”nad, filosoofidele mĂ”tteainet ja lihtinimesele rÔÔmu ning valu. Ta vĂ”ib olla soe valgus, mis soojendab kĂ”iki, kuid ka leek, mis pĂ”letab, kui seda valesti hoida.
Sageli kĂŒsitakse: kas armastus tĂ€hendab alati hoidmist ja klammerdumist? VĂ”i on tĂ”eline armastus vahel just see, kui suudame lahti lasta?
Platon Ă”petas: âArmastus on hinge igatsus terviku jĂ€rele.â Aristoteles tĂ€iendas: âArmastada tĂ€hendab tahta teisele head tema enda pĂ€rast.â See tĂ€hendab, et tĂ”eline armastus ei piirdu oma tahtmise tĂ€ideviimisega, vaid austab ka teise teekonda.
Piibel tuletab meelde: âArmastus ei otsi omakasu.â (1Kr 13:5). Ja meie vanarahvas teadis: âArmastus ei ole köis, vaid tuul, mis puhub vabas taevas.â Kui inimene on vaba, saab armastus hingata. Kui aga sellest saab vangistus, sureb ta kiirelt.
Nii seisab igaĂŒks meist ĂŒhel hetkel valiku ees: kas hoida kinni iga hinna eest vĂ”i lasta lahti armastusega?
đDialoog
Ăpilane: Ăpetaja, ma ei mĂ”ista. Kui ma kedagi tĂ”eliselt armastan, kuidas saab siis armastus olla ehtne, kui ma ta lahti lasen? Kas mitte ei tĂ€henda armastus koos hoidmist?
Ăpetaja: Mu poeg, sa kĂŒsid sama, mida on enne sind kĂŒsinud paljud. Platon ĂŒtles: âArmastus on hinge igatsus terviku jĂ€rele.â Aga tervik ei tĂ€henda alati, et kaks inimest jÀÀvad kokku. Aristoteles rĂ”hutas: âArmastada tĂ€hendab tahta teisele head tema enda pĂ€rast.â Kui tema tee viib mujale, siis tĂ”eline armastus ei takista teda.
Ăpilane: Aga see teeb ju haigetâŠ
Ăpetaja: Jah, teeb. Seneca ĂŒtles: âArmastuse suurim proovikivi on oskus lahti lasta, mitte klammerduda.â Ja Rumi kinnitas: âKui armastus sind jĂ€tab, Ă€ra peida end valu eest. Ka valu on kingitus, mis puhastab sĂŒdant.â Valu on mĂ€rk, et sĂŒda on elus ja armastus on olnud tĂ”eline.
Ăpilane: Aga kas pole isekas, kui ma tahan, et mind armastataks vastu?
Ăpetaja: Piibel ĂŒtleb: âArmastus ei otsi omakasu.â Kui sa nĂ”uad vastuarmastust, siis see ei ole enam puhas andmine, vaid oma tahtmise pealesurumine. Meie rahvatarkus meenutab: âKeda armastad, seda Ă€ra rĂ”hu, muidu murdub tema sĂŒda.â
Ăpilane: Siis tĂ€hendabki armastus vahel eemaldu mist?
Ăpetaja: Just. Marcus Aurelius ĂŒtles: âArmastada tĂ€hendab kooskĂ”las olla looduse korraga â mitte sundida, vaid lubada kasvada.â Nii ka armastuses: vahel tĂ€hendab suurim kingitus mitte jÀÀda kinni, vaid astuda kĂ”rvale. Eesti pĂ€rimus ĂŒtleb: âKes armastab, see laseb vabaks. Kui ta tuleb tagasi, oli ta sinu oma. Kui ei tule, siis ei pidanudki ta tulema.â
đĂpetaja pani kĂ€e Ă”pilase Ă”lale ja ĂŒtles vaikselt: âTĂ”eline armastus ei ole vangistus. Ta on vabadus, valgus ja Ă”nnistus. Kui sa armastad ja sind ei armastata vastu, siis Ă€ra tee teise elu raskemaks oma tundega, vaid eemaldu vÀÀrikalt. See vĂ”ib olla sinu kĂ”ige suurem armastuse tegu.
Armastada tĂ€hendab anda, mitte nĂ”uda. Hoida, aga mitte siduda. Ning olla nii suur, et suudad lasta minna â jÀÀdes siiski sĂŒdames armastust kandma. See ongi armastuse kĂ”ige sĂŒgavam kunst.âđ
#elutarkusevahetus

