Õhtu valgus voolas läbi vanade õunapuude, jättes kiviteele kullasäraga mustreid. Õpetaja ja õpilane istusid verandatrepil, sooja teeaur nende vahel aeglaselt tõusmas.
„Õpetaja,“ alustas õpilane, „miks tundub, et mõned inimesed ei suuda ilma teisi halvustamata elada? Nad otsivad alati midagi, mille kallal norida.“
Õpetaja vaatas vaikides kaugusse, kus päikesekiired mängisid tolmusel õhul, ja siis jutustas loo:
„Noorpaar kolis kord uude naabruskonda. Hommikusöögilauas nägi noor naine oma aknast, kuidas naaber riputas pesu nöörile. ‘See pesu pole eriti puhas,’ ütles ta, ‘ta ei tea, kuidas õigesti pesta. Võib-olla vajab ta minu abi ja paremat pesuvahendit.’ Nii kordus päev päeva järel. Kuu aega hiljem oli pesu korraga säravvalge. ‘Näed,’ hüüdis naine, ‘ta on lõpuks õppinud, kuidas pesu pesta.’ Abikaasa naeratas ja ütles: ‘Ma puhastasin täna hommikul meie aknad.’“
Õpilane jäi hetkeks mõttesse. „Kas see tähendab, et see, kuidas me teisi näeme, sõltub meist endist?“
„Täpselt,“ vastas õpetaja. „Marcus Aurelius ütles: ‘Kui sind häirib kellegi viga, siis uuri iseennast ja küsi, milline sinu oma sarnaneb sellega.’ Enne kui hakkame teisi parandama, peaksime puhastama omaenda akna. Meie pilk maailma on harva täiesti selge – seda varjutavad hirmud, kadedus, viha või täitmata igatsused.“
„Aga miks inimesed annavad nii kiiresti halvustavaid hinnanguid?“ küsis õpilane.
„Sageli selleks, et end paremini tunda,“ sõnas õpetaja. „Plutarchos ütles: ‘Teiste üle mõistmine on lihtne, iseenda üle palju raskem.’ Ja Laotse lisas: ‘Kes teisi hindab, teab mõõdupuud; kes ennast hindab, teab tõde.’ Eesti vanasõna tuletab meelde: ‘Enne kui teist hurjutad, vaata oma hinge peeglit.’“
„Kas see tähendab, et hinnangud määratlevad meid rohkem kui teisi?“
„Jah,“ ütles õpetaja pehmelt. „Kobe Bryant küsis õigesti: ‘Kes ma olen, et kohut mõista?’ See, mida me ütleme teiste kohta, on peegeldus meie enda sisemisest seisundist. Kui me hoolitseme oma hinge ja südame puhtuse eest, hakkame teisi nägema teistsuguses valguses. Rumi on öelnud: ‘Kui hakkad nägema inimesi nende valguse, mitte nende vigade järgi, hakkad ise särama.’“
Me näeme maailma läbi oma akende. Kui need on udused, paistab kõik hägune, ja me tõlgendame nähtut vastavalt oma sisemisele seisundile. Halvustavad hinnangud ei muuda maailma paremaks – nad teevad meie enda südame raskemaks. Kui puhastame oma aknad ja vaatame maailma läbi armastuse ja kaastunde, muutub mitte ainult see, mida näeme, vaid ka see, kes me oleme. Nagu Buddha on öelnud: „Ära otsi vigu teistest, otsi neid endast.“
#elutarkusevahetus