đ„źâTöö vÀÀrikus ei seisne ametis, vaid vooruses, millega seda peetakse.â
â Aristoteles
âAmet ei vabasta inimest moraalist â ta paneb selle nĂ€htavale kohale.â
â Marcus Aurelius
âAmeti tĂ”eline vÀÀrtus ilmneb siis, kui inimene tajub seda kutsumusena, mitte ainult elatusvahendina.â
â Max Weber
âAmet ei tee inimest, inimene teeb ameti.â
â Eesti vanasĂ”na
đ„źSissejuhatus â KĂŒsimus, mis kĂŒpseb vaikselt
Inimene vĂ”ib Ă”ppida ametit aastaid ja alles hiljem mĂ€rgata, et kĂŒsimus ei ole oskuses, vaid mĂ”ttes, millega ta seda teeb.
MÔni töö vÀsitab keha. MÔni töö vÀsitab hinge.
Ja mĂ”ni töö â isegi raske â annab pĂ€eva lĂ”pus kummalise rahu.
Just see rahu on ameti tÔeline mÔÔt.
Inimese kĂ€ed, sĂŒda ja hoiak annavad ametile nĂ€o, mitte vastupidi.
đ„źElutarkuse vahetus â Ă”petaja ja Ă”pilane
Ăpilane tuli Ă”petaja juurde Ă”htu eel.
PĂ€ev oli tehtud, aga sĂŒda rahutu.
Ăpilane: âĂpetaja, ma teen oma tööd korralikult.
Mind hinnatakse, mulle makstakse.
Aga vahel tunnen, et midagi jÀÀb puudu.
Kas ametist vĂ”ib saada tĂŒhjus?â
Ăpetaja: âVĂ”ib kĂŒll. Kui amet on ainult vĂ”tmine, aga mitte andmine.â
Ăpilane: âKas amet siis ei olegi ennekĂ”ike elatise pĂ€rast?â
Ăpetaja: âElatis on ameti vili, mitte tema juur.â
đ„źSĂŒgavam mĂ”istmine â amet kui proovikivi
Ăpilane: âAga miks mĂ”ned ametid on austatumad kui teised?â
Ăpetaja: âSee on inimeste komme ritta seada. Elu ise ei tunne seda rida.
Leib ei kĂŒsi, kas ta tuli kĂ”rgest vĂ”i madalast ametist.
Ta kĂŒsib, kas kĂ€si, mis teda tegi, oli aus.â
Ăpilane: âNii et amet ei tee inimest paremaks?â
Ăpetaja: âEi. Amet teeb inimese nĂ€htavaks.â
đ„źTĂ€hendamissĂ”na â Kaks töötegijat
Ăpetaja jutustas loo.
âElasid kord kaks inimest, kes tegid sama tööd.
Esimene kĂŒsis iga pĂ€ev: Kas ma saan piisavalt?
Teine kĂŒsis: Kas keegi sai tĂ€nu minu tööle paremini hakkama?
Aastate pÀrast oli esimene kogunud rohkem, aga kaotanud rohkem.
Teine ei olnud kunagi rikas, aga tal oli alati koht, kuhu teda kutsuti.â
Ăpetaja lisas vaikselt: âTeenimine teeb ameti elavaks.â
đ„źTarkusehetk â Ă”petajalt
Ăpetaja ĂŒtles: âAmet ei ole kroon, mida kantakse peas.
Ta on tööriist, mida hoitakse kÀes.
Kui kÀsi on aus, on ka amet Ôige.
Kui sĂŒda on kohal, leiab töö oma mĂ”tte.â
đ„źĂpilase taipamine â integratsioon
Ăpilane vaikis kaua.
Siis ĂŒtles: âMa saan aru. Amet ei kĂŒsi, kes ma olen. Ta nĂ€itab seda.â
âKui ma teen oma tööd nii, et elu lĂ€heb kellelegi kergemaks, siis ei ole mu amet lihtsalt töö.â
Ăpetaja noogutas.
âSiis on ta teenimine. Ja teenimine toidab rohkem kui ainult keha.â
Amet ei ole see, millega end ehtida, vaid see, millega elu hoida.
Kui amet on teenimine, siis töö ei kurna inimest, vaid kasvatab teda.
đ„źâAmet ei ole identiteet. See on vastutus, mida me ajutiselt kanname.â
â Hannah Arendt
âKui amet ei teeni elu, hakkab ta seda vaikselt tarbima.â
â Zygmunt Bauman
âTeenimine ei alanda inimest; see annab ametile mĂ”tte.â
â SĂžren Kierkegaard
âAmetil on kuldpĂ”hi all, kui kĂ€si on aus ja sĂŒda kohal..â
â PĂ€rimustarkus
đ„źđ„źđ„ź
#elutarkusevahaetus

