Kas Jumal otsib ainult eksinud inimest või ka eksinud südant?
„Mida teie arvate? Kui kellelgi on sada lammast ja üks neist läheb kaduma, kas ta ei jäta neid üheksakümmend üheksat mägedele ja ei lähe otsima seda, kes on eksinud?“
— Matteuse 18:12
Ühel päeval kõndisid õpetaja ja õpilane mööda rohelisi karjamaid.
Eemal liikus rahulikult lambakari.
Üks väike talleke oli karjast eemale eksinud.
Karjane märkas seda kohe.
Ta jättis karja mõneks ajaks turvalisse paika ja läks kadunut otsima.
Õpilane vaatas seda ning küsis: „Õpetaja… miks ta läheb ühe järele? Tal on ju veel üheksakümmend üheksa alles.“
Ă•petaja naeratas.
„Sest armastus ei loe ainult arvu. Armastus märkab seda ühte.“
Elutarkuse vahetus
Õpilane: Kas see tähendab, et iga inimene on Jumalale tähtis?
Õpetaja: Jah. Karjase jaoks ei olnud kadunud lammas lihtsalt üks number. Ta oli osa karjast. Ta oli väärt otsimist.
Nii on ka inimesega.
Ă•pilane: Aga miks inimesed ĂĽldse eksivad?
Õpetaja: Mõnikord viib neid eemale uudishimu. Mõnikord hirm. Vahel uhkus. Vahel valu. Ja vahel lihtsalt väsimus.
Kõik eksimised ei alga halvast. Sageli algavad need üksindusest.
Ă•pilane: Kas Jumal siis ei vihasta eksinud inimese peale?
Ă•petaja raputas pead.
„Tähendamissõna ei räägi karjasest, kes läheb kadunut noomima.
Ta räägib karjasest, kes läheb teda otsima.
See on armastuse suurim erinevus.
Armastus otsib enne, kui süüdistab.“
Õpilane: Kas ainult inimene võib eksida?
Õpetaja jäi hetkeks mõttesse.
„Vahel eksib ka inimese süda.
Ta võib kaotada rahu. Usalduse. Lootuse. Armastuse.
Ja mõnikord elab inimene kogu aeg teiste keskel… aga on ometi iseenda jaoks kadunud.“
Tähendamissõna “Kadunud tee”
Õpetaja jutustas: „Kord eksis üks rändur tihedasse metsa.
Ta otsis väljapääsu terve päeva.
Mida rohkem ta kiirustas, seda sĂĽgavamale ta sattus.
Ă•htu hakul kohtas ta vana metsavahti.
„Kas sa tead teed?“ küsis rändur.
Metsavaht naeratas.
„Tee ei ole kadunud. Sina oled.“
Siis näitas ta vaikides õiget suunda.
Rändur jõudis koju.
Alles hiljem mõistis ta, et kõige olulisem polnud tee leidmine.
Kõige olulisem oli see, et keegi tuli teda otsima.“
Tarkusehetk
Õpetaja ütles: „Jeesuse tähendamissõna räägib küll Jumala armastusest. Aga ta õpetab ka meid. Kui keegi meie lähedastest eksib, kas me mõistame ta kohe hukka… või püüame kõigepealt mõista, miks ta ära eksis?
Vahel vajab inimene kõige rohkem mitte hukkamõistu.
Vaid kedagi, kes ütleb: „Ma tulin sind otsima.“
Ă•pilase taipamine
Õpilase silmad täitusid mõistmisega.
„Õpetaja… kas võib olla, et suurim eksimine ei ole kodust lahkumine… vaid armastusest eemaldumine?“
Õpetaja noogutas. „Just nii. Ja kõige ilusam tagasitulek ei ole ainult koju. See on tagasitulek oma südamesse.“
Elus võib inimene eksida paljudel radadel.
Ta võib kaotada suuna. Usu. Lootuse. Iseenda.
Aga Jeesuse tähendamissõna tuletab meelde, et Jumala armastus ei väsi otsimast.
Ta ei rõõmusta selle üle, et inimene on kadunud. Ta rõõmustab selle üle, et inimene leitakse.
Ja võib-olla kutsutakse meidki olema sellised inimesed, kes ei kirjuta eksinuid maha, vaid aitavad neil tee tagasi leida.
„Mida teie arvate? Kui kellelgi on sada lammast ja üks neist läheb kaduma, kas ta ei lähe teda otsima?“
— Matteuse 18:12
„Nõnda on rõõm taevas ühe patuse pärast, kes meelt parandab.“
— Luuka 15:7
„Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.“
— Luuka 19:10
„Eksija leiab tee siis, kui tal jätkub julgust tagasi pöörduda.“ —pärimuslik mõte
„Hea süda ei jäta omasid otsimata.“ —rahvapärane elutarkus
„Armastus ei küsi esmalt: „Miks sa eksisid?“ Armastus küsib: „Kuidas ma saan sind aidata tagasi tulla?“
— Elutarkus
„Mõnikord ei vaja inimene uut teed. Ta vajab kedagi, kes kõnnib temaga koos seni, kuni tee jälle nähtavaks muutub.“
— Elutarkus
Ă•petaja vaatas karjast, kus eksinud talleke oli taas teiste seas.
Siis ütles ta vaikselt: „Pea meeles – Jumala armastuse suurus ei avaldu selles, et Ta hoolib paljudest. Ta avaldub selles, et Ta ei unusta ka ühteainsat. Ja võib-olla on suurim ime see, et igaüks meist on Tema jaoks just see üks, keda tasub alati otsima minna.“
#elutarkusevahetus