💚Südametšakra tarkus – armastuse ja tasakaalu keskus

“Kõige kaunimad aiad ei sünni üleöö. Neid kujundavad armastus, kannatlikkus ja hoolitsus – täpselt nagu inimese südant.”

💚Süda ei ole ainult koht, kus sünnivad tunded. Süda on paik, kus otsustame, kas jääda kibedaks või õppida armastama. Iga mõte, iga andestus ja iga heategu on nagu seeme, mille istutame oma sisemisse aeda.

Kui hoolitseme ainult teiste aedade eest ja unustame enda oma, hakkavad sinna kasvama umbrohud – solvumine, hirm, kadedus ja üksindus. Kuid ükski aed pole lootusetult kadunud. Iga aed võib taas õitsema õppida.

💚Õpetaja ja õpilase elutarkuse vahetus

Õpilane: Õpetaja, miks mõned inimesed armastavad nii kergelt, aga teised kardavad avada oma südant?

Õpetaja: Kas oled kunagi näinud kahte aeda?

Õpilane: Olen.

Õpetaja: Kas mõlemad õitsesid ühtemoodi?

Õpilane: Ei. Üks oli täis lilli, teine umbrohtu.

Õpetaja: Kas maa oli erinev?

Õpilane: Ei.

Õpetaja: Mis siis erines?

Õpilane: See, kuidas nende eest hoolitseti.

Õpetaja: Nii on ka südamega.

Õpilane: Kas armastus vajab hoolt?

Õpetaja: Rohkem kui miski muu.

Õpilane: Mis kasvatab südames umbrohtu?

Õpetaja: Solvumine, andestamata jätmine, pidev enese süüdistamine ja usk, et sa pole armastust väärt.

Õpilane: Ja mis paneb südame õitsema?

Õpetaja: Tänulikkus. Andestamine. Kaastunne. Julgus olla haavatav.

Õpilane: Kas armastus tähendab alati teistele andmist?

Õpetaja: Kui kaevust ainult ammutatakse, aga sinna vett juurde ei tule, mis juhtub?

Õpilane: Kaev kuivab.

Õpetaja: Täpselt nii. Süda vajab nii andmist kui ka vastuvõtmist.

Õpilane: Miks on mõnel nii raske armastust vastu võtta?

Õpetaja: Sest nad usuvad, et peavad selle enne välja teenima.

Õpilane: Aga kas armastus tuleb välja teenida?

Õpetaja: Tõeline armastus ei ole palk. Ta on kingitus.

💚Tähendamissõna – Aed, mis õppis õitsema

Ühes külas oli aed, mis ei õitsenud.

Peremees süüdistas vihma. Siis päikest. Siis tuult.

Ühel päeval tuli vana aednik.

Ta ei vahetanud mulda. Ta ei toonud uusi seemneid.

Ta põlvitas vaikselt peenarde kõrvale.

Ta kitkus umbrohu. Kobestas mulda. Kastis juuri. Ja jäi kannatlikult ootama.

Mõne aja pärast ilmus esimene õis.

Peremees imestas: „Kas sina panid lilled õitsema?“

Vana aednik naeratas.

„Ei.

Lilled oskasid õitseda kogu aeg.

Mina ainult eemaldasin selle, mis neil õitseda ei lasknud.“

💚Tarkusehetk

Süda ei sulgu ühe suure haava tõttu. Enamasti sulgub ta paljude väikeste pettumuste pärast, mida me pole kunagi tervendanud.

Samamoodi ei avane süda ühe suure ime läbi. Ta avaneb iga kord, kui valime kibestumise asemel andestuse, hirmu asemel usalduse ja ükskõiksuse asemel kaastunde.

Kõige ilusamad südamed ei ole need, mis pole kunagi haiget saanud. Need on südamed, mis on õppinud armastama ka pärast haigetsaamist.

💚Õpilase taipamine

Õpilane vaatas õitsvat aeda kaua.

Siis ütles ta vaikselt:

„Nüüd ma mõistan.

Ma olen kogu aeg palunud oma südamesse rohkem armastust.

Aga ma pole märganud umbrohtu, mis selle kasvu takistas.“

Õpetaja naeratas.

„Millise umbrohu kitkud sa täna välja?“

Õpilane sulges silmad.

„Andestamata jätmise.“

💚Südametšakra tarkus õpetab, et armastus ei ole tunne, mis tuleb ja läheb. Armastus on viis, kuidas me otsustame elada.

Nagu aed vajab päikest, vett ja hoolt, vajab ka süda tänulikkust, andestust ja julgust jääda avatuks.

Kui hoolitsed oma südame eest armastusega, ei õitse ainult sina. Õitsevad ka need inimesed, kes sinu ellu astuvad.

„Kui soovid muuta maailma, alusta sellest, kuidas hoolitsed oma südame eest.“
— Dalai-laama

💚💚💚