„Armastus ei otsi omakasu.“
— Piibel, 1. Korintlastele 13:5
„Kus on armastus, seal ei ole hirmu.“
— Baruch Spinoza
„Armastada tähendab soovida teisele seda, mis on hea.“
— Aristoteles
Vanad targad on rääkinud, et armastus on nagu tuli. Õiges paigas annab ta soojust ja valgust, kuid vales paigas võib ta põletada ja hävitada.
Inimene otsib armastust kogu elu. Ta loodab leida koha, kus teda nähakse, mõistetakse ja hoitakse. Kuid mõnikord juhtub nii, et suhe, mida nimetatakse armastuseks, hakkab tasapisi murendama inimese eneseväärikust.
Alguses on see peaaegu märkamatu. Mõni sõna, mõni pilk, mõni nali.
„Sa oled liiga tundlik.“
„Sa mõtled üle.“
„Sa ei saa sellega hakkama.“
Aja jooksul hakkab inimene aga märkama, et ta räägib vähem, kahtleb rohkem ja usub endasse üha vähem.
Ja siis tekib kĂĽsimus:
kas see on armastus?
Õpetaja ja õpilase dialoog
Ühel päeval küsis õpilane õpetajalt: „Õpetaja, ma olen näinud inimesi, kes ütlevad, et nad armastavad teineteist, kuid nende sõnad teevad haiget.
Mõnikord ütleb üks teisele:
„Sa oled liiga tundlik.“
„Sa ei saa sellega hakkama.“
„Ära mõtle üle.“
Ja tasapisi hakkab teine inimene uskuma, et temaga on midagi valesti.
Kas see on armastus?“
Õpetaja vaikis hetkeks ja vaatas läbi akna tuules liikuvat puud.
„Ütle mulle,“ küsis ta lõpuks, „mis juhtub puuga, kui tema juuri iga päev natuke lõigata?“
„Ta jääb nõrgaks,“ vastas õpilane. „Ta ei saa kasvada.“
Ă•petaja noogutas.
„Inimese hing on samasugune. Kui keegi lõikab iga päev natuke sinu eneseusku, siis ühel hetkel hakkab inimene uskuma, et ta ei ole piisav.“
Ta lisas vaikselt: „Ja see on üks kõige salakavalam viis inimest murda.“
Õpilane mõtles hetke ja küsis: „Aga miks inimesed sellises suhtes püsivad?“
Õpetaja vastas: „Sest nad loodavad. Nad mäletavad hetki, mil teine oli hea.
Nad usuvad, et võib-olla homme muutub kõik paremaks.
Ja mõnikord hakkab inimene uskuma, et kui ta ise muutuks, siis muutuks ka teine.“
Õpetaja vaatas õpilast ja ütles: „Aga armastus ei ole koht, kus inimene peab end väiksemaks tegema, et teisel oleks mugav.“
⟡ Tähendamissõna – õpetajalt
„Kujuta ette aeda,“ ütles õpetaja.
„Ühes aias kastetakse taimi, hoolitsetakse nende eest ja antakse neile valgust. Seal kasvavad lilled tugevaks.
Teises aias aga tallatakse taimi, rebestatakse nende lehti ja öeldakse neile iga päev, et nad ei ole piisavalt ilusad.
Ütle mulle – milline aed hakkab õitsema?“
„See, mida hoitakse,“ vastas õpilane.
Õpetaja naeratas ja mainis: „Just nii on ka armastusega. Seal, kus inimest hoitakse, hakkab ta kasvama. Seal, kus teda alandatakse, hakkab ta kahanema.“
Ă•pilase taipamine
Õpilane jäi pikaks ajaks vaikseks.
Siis ütles ta vaikselt: „Siis tähendab see, et armastus peaks tegema inimese julgemaks, mitte kartlikumaks.“
Õpetaja noogutas. „Jah. Kui suhe paneb sind iseendas kahtlema, ei ole see armastus. Armastus ei võta inimeselt väärikust. Ta kaitseb seda.“
Lõppmõtisklus
Paljud inimesed otsivad armastust kogu elu, kuid unustavad ühe lihtsa mõõdupuu.
Vaata, mis sinuga juhtub, kui sa kellegagi koos oled.
Kui sa muutud rahulikumaks, julgemaks ja rohkem iseendaks – siis on see armastus.
Aga kui sa muutud väiksemaks, vaiksemaks ja hakkad iseendas kahtlema –
siis on aeg peatuda ja küsida, kas see, mida sa koged, on tõesti armastus.
Sest tõeline armastus ei murra inimest.
Ta aitab inimesel kasvada.
„Armastus on kannatlik, armastus on lahke.“
— Piibel, 1. Korintlastele 13:4
„Seal, kus on armastus, seal on elu.“
— Mahatma Gandhi
Pärimustarkus: „Armastus ei tee inimest väiksemaks – armastus laseb inimesel kasvada.“
Konstellatsioonitarkus: Terve armastus austab teise inimese väärikust ja jätab talle ruumi olla see, kes ta on.