🔥 10.08 – Lauritsapäev (rahvakalendri tähtpäev)

🔥Lauritsapäev oli vanarahva jaoks suve murdepunkt.

See päev kandis endas: tule väge, küpsemise aega, vaikset teadmist et suve kõrghetk hakkab mööduma.

Õhk võib veel olla soe, aga hommikud muutuvad jahedamaks.
Põllud seisavad raskete viljapeade all ning looduse hingamises on juba tunda sügise esimest sammu.

Vanarahvas ütles: „Laurits küpsetab marjad valmis.“

See tähendas: marjad muutuvad magusaks, vili hakkab lõplikult küpsema, maa valmistub lõikusajaks.

🔥 Tule ja kuumuse päev

Lauritsapäeva peeti vanasti ka tulega seotud päevaks.

Usuti, et selleks ajaks on:

• päikese jõud saavutanud oma küpsuse
• maa saanud kätte suurema osa suvesoojast
• loodus hakanud tasapisi rahunema

Vanarahvas jälgis tähelepanelikult: ilma, tuuli, taeva märke.

Sest inimene elas loodusega samas rütmis.

Nagu lind tunneb enne rännet muutuvat õhku, nii tundis ka vana talurahvas, et aastaring pöördub vaikselt järgmise aja poole.

🔥 Looduse tarkus ja inimese elu

Lauritsapäev õpetab, et igal leegil on oma aeg põleda.

Noorus võib olla nagu jaanituli: tugev, särav, tormakas

Aga küpsus meenutab rohkem augustiõhtut: vaiksemat, sügavamat, rahulikuma valgusega.

Vanarahvas ütles: „Küps vili ei lärma.“

Nii õpetab ka loodus, et tõeline küpsus ei vaja liigset näitamist.

Viljapea, mis on täis tera, kummardub maa poole. Tühi pea seisab püsti.

🔥Lauritsapäev ja inimese sisemine tuli

Vanasti kardeti lauritsapäeval hooletut tulega ümberkäimist, sest usuti, et tuli võib sel ajal olla eriti „elav“.

Aga selles peitub ka sügavam tarkus.

🔥 Inimese sees elab samuti tuli: viha, kirg, tahe, armastus, elujõud.

Kui tuli on tasakaalus, annab ta: soojust, valgust, jõudu.

Kui tuli pääseb kontrollita, võib ta põletada nii inimese enda kui ka teiste südameid.

Vanarahvas teadis: „Tuli on hea sulane, aga halb peremees.“

🔥Augusti vaikne pöördumine

Lauritsapäev meenutab, et elu liigub alati ringina: kasvamisest küpsemisse, valgusest vaikusesse, suvest sügisesse.

Nagu päike loojub igal õhtul rahulikult, nii õpetab ka elu inimest: mitte klammerduma mööduva külge, õppima märkama iga aja ilu.

Sest ka küpsev põld on ilus. Ka vaiksem valgus on ilus.
Ja ka inimene, kes on läbi elanud palju, võib kanda endas kõige sügavamat soojust.

Võib-olla peitubki Lauritsapäeva suurim tarkus teadmises: „Kõik, mis küpseb rahulikult, kannab endas rohkem elu kui see, mis põleb liiga kiiresti.“

🔥🔥🔥