âInimene ei saa avastada uusi meresid, kui ta ei julge kaotada silmist kallast.â
â AndrĂ© Gide
âSinu sees on jĂ”ud, mida sa ei tunne enne, kui sa seda vajad.â
â PĂ€rimustarkus
âHirm on sageli vĂ€rav, mitte takistus.â
â Joseph Campbell
đŠ Sissejuhatus
Inimese elus on hetki, mil kÔik, mis oli kindel, hakkab murenema. Turvaline muutub kitsaks, tuttav muutub vÔÔraks.
Sellistel hetkedel ei rÀÀgi elu otse â ta rÀÀgib tĂ€hendamissĂ”nade kaudu.
Ăks neist jutustab noorest kotkapojastâŠ
đŠ TĂ€hendamissĂ”na: Tuult tiibadesse
KÔrgel kaljuserval elas kotkapoeg, kelle elu oli lihtne ja turvaline. Ta seisis sageli pesa serval, tundes tuult oma sulgedes, aimamata, miks see tunne teda nii tÔmbas.
Ăhel pĂ€eval muutus kĂ”ik. Oht lĂ€henes. Pesa, mis oli olnud kodu, sai lĂ”ksuks.
Tal ei jÀÀnud muud valikut kui hĂŒpata.
Hirmuga silmad sulgedes langes ta tĂŒhjusesse⊠kuni midagi temas Ă€rkas. Tiivad avanesid.
Ta ei kukkunud. Ta lendas.
Alles siis mĂ”istis ta â see, mida ta kartis, oli tegelikult tema vabanemine.
đŠ Dialoog Ă”petaja ja Ă”pilase vahel
Ăpilane: Ăpetaja⊠see lugu kotkapojastâŠ
miks see mind nii puudutab?
Ăpetaja: Sest sa tunned end selles Ă€ra.
Ăpilane: Kas see tĂ€hendab, et ka mina seisan praegu oma âpesa servalâ?
Ăpetaja: Kas su elus on midagi, mis enam ei tundu turvaline,
kuigi kunagi tundus?
Ăpilane (vaikselt): On kĂŒllâŠ
Ăpetaja: Ja kas sul on tunne, et sind justkui sunnitakse muutuma?
Ăpilane: Jah⊠aga ma ei tunne, et ma oleksin valmis.
Ăpetaja: Ka kotkapoeg ei olnud valmis.
Valmidus ei tule enne hĂŒpet â
see sĂŒnnib hĂŒppes.
Ăpilane: Aga kui ma kukun?
Ăpetaja: See on kĂŒsimus, mida kĂŒsib su hirm.
Aga kĂŒsi hoopis: mis siis, kui ma lendan?
Ăpilane (mĂ”tiskledes): Kas see tĂ€hendab, et see, mida ma pean ohuksâŠ
vÔib olla hoopis vÔimalus?
Ăpetaja: Sageli ongi.
Elu ei suru sind alla â
ta kutsub sind kÔrgemale.
đŠ Tarkusehetk â Ă”petajalt
Kui elu viib sind punkti, kus enam ei saa tagasi astuda, siis ei ole see lĂ”ks â see on lĂ€vi.
Sa ei pea enne teadma, kuidas lennata. Sa pead vaid usaldama, et sinus on see, mis kannab.
Pesa ei ole loodud selleks, et sinna jÀÀda. See on loodud selleks, et sealt lahkuda.
đŠ Ăpilase taipamine
Siis mÔistis Ôpilane vaikselt:
âMa ei ole tegelikult kartnud kukkumist⊠ma olen kartnud avastada, kui kĂ”rgele ma lennata suudan.â
Ja esimest korda ei tundunud tundmatus enam pimedusena, vaid avarusena.
đŠ KokkuvĂ”te
TÀhendamissÔna kotkapojast ei rÀÀgi linnust, vaid inimesest, kes ei tea veel oma tÔelist olemust.
Elu ei vÔta meilt turvalisust selleks, et meid karistada, vaid selleks, et me ei jÀÀks kinni sinna, kus me ei saa kasvada.
đŠ Kui elu sulgeb ukse selja taga, avab ta taeva su ees.
Hirm ei ole mÀrk lÔpust, vaid lÀhedusest muutusele.
Sa ei pea teadma, kuidas lennata â piisab, kui julged hĂŒpata.
Sinu tiivad ei teki â need meenutavad end siis, kui sa neid vajad.
KÔige suurem risk ei ole kukkumine, vaid mitte kunagi lennata.
đŠ
Vaikne mÔtisklus:
Kui sa tĂ€na seisad oma elu servalâŠ
kas sa julged usaldada,
et sinus on juba olemas kÔik,
mida lennuks vaja?
đŠ đŠ đŠ

