đŸȘž Ajatu tarkuse lugu „Peeglikiri“

đŸȘž Ajatu tarkuse lugu – „Peeglikiri“

„Vaata enda sisse. Seal asub headuse allikas, mis ei lakka kunagi voolamast, kui sa seda otsid.“
– Marcus Aurelius

đŸȘž Elu jooksul kirjutame sadu kirju.

MÔned saadame sÔpradele.

MÔned lÀhedastele.

MÔned jÀÀvad kirjutamata.

Aga on ĂŒks kiri, mille kirjutamist lĂŒkkavad paljud edasi kogu elu.

See on kiri iseendale.

Mitte kiri saavutustest.

Mitte kiri kahetsustest.

Vaid kiri, mis tuletab meelde, kes sa oled siis, kui maailm on vaikseks jÀÀnud.

Vana tarkus ĂŒtleb, et inimene vaatab peeglisse, et nĂ€ha oma nĂ€gu.

Ent kÔige tÀhtsam peegel ei ripu seinal.

See asub sĂŒdames.

đŸȘž TĂ€hendamissĂ”na – Peegel seinal

Kord elas linnas vana kalligraaf, kelle kĂ€ekiri oli nii kaunis, et inimesed uskusid – iga tema kirjutatud kiri toob lohutust.

Ühel pĂ€eval tuli tema juurde noor naine.

„Kas sa kirjutaksid mulle kirja, mis muudaks mu elu?“

Meister ulatas talle tĂŒhja paberi ja sule.

„Kirjuta ise.“

Naine kohkus.

„Ma ei oska.“

Meister viis ta suure peegli ette.

„Kirjuta sellele inimesele, keda sa oled tundnud kĂ”ige kauem.“

Naine vaatas peeglisse.

Algul nÀgi ta ainult oma vigu.

Siis mÀrkas ta vÀsinud silmi.

Ja lÔpuks inimest, kes oli aastaid kandnud rohkem, kui keegi teine teadis.

Ta hakkas kirjutama.

„Ma annan sulle andeks.

Ma tÀnan sind, et sa pole alla andnud.

Sa ei pea olema tÀiuslik, et olla vÀÀrtuslik.

Julge uuesti unistada. Ma usun sinusse. Ma olen sinuga.“

Kui kiri valmis sai, pani meister selle ĂŒmbrikusse.

„Millal ma selle avan?“

Meister naeratas.

„Iga kord, kui unustad, kes sa tegelikult oled.“

Aastad möödusid.

Kiri kulus servadest Ôhukeseks.

Aga iga lugemisega muutus naise sĂŒda tugevamaks.

Sest ta avastas, et kÔige tÀhtsamad sÔnad ei olnud need, mida ta oli maailmale öelnud.

Need olid sÔnad, mida ta oli lÔpuks julgenud öelda iseendale.

đŸȘž Elutarkuse vahetus

Õpilane: „Õpetaja, miks peaksin kirjutama kirja iseendale?“

Õpetaja: „Sest sa rÀÀgid iseendaga rohkem kui ĂŒhegi teise inimesega.“

Õpilane: „Aga ma ju ei kuule seda vestlust.“

Õpetaja: „Ometi kujundab see iga sinu pĂ€eva. MĂ”ni sisemine lause ehitab, mĂ”ni lammutab.“

Õpilane: „Millest peaks peeglikiri algama?“

Õpetaja: „Mitte kĂŒsimusega: „Mis mul viga on?“, vaid kĂŒsimusega: „Millist inimest ma tahan aidata kasvada?““

Õpilane: „Kas ĂŒks kiri vĂ”ib elu muuta?“

Õpetaja: „Kui ĂŒks mĂ”te vĂ”ib muuta elu, siis vĂ”ib seda ka ĂŒks siiras kiri.“

đŸȘž Ajatud tarkused

„Tunne iseennast.“ – Sokrates

„See, kes vaatab vĂ€ljapoole, nĂ€eb unenĂ€gusid; see, kes vaatab sissepoole, Ă€rkab.“– Carl Gustav Jung

„Elu ei seisne selles, et leida iseennast, vaid selles, et luua iseennast.“– George Bernard Shaw

đŸȘž Tarkusehetk

Peeglikiri ei ole kiri minevikule.

See on kingitus tulevasele sinule.

Kirjuta sinna sĂ”nad, mida soovid ĂŒhel raskel pĂ€eval uuesti kuulda.

Kirjuta sinna julgus, mida sa veel vajad.

Ja armastus, mille oled ehk endalt liiga kaua Àra hoidnud.

đŸȘžAastate pĂ€rast vĂ”id avada vana ĂŒmbriku. Paber vĂ”ib olla koltunud. Tint vĂ”ib olla tuhmunud. Kuid kui sĂ”nad sĂŒndisid armastusest ja aususest, pole nad vananenud.

Need rÀÀgivad sinuga endiselt.

Mitte sellepÀrast, et nad oleksid tÀiuslikud.

Vaid sellepĂ€rast, et nad sĂŒndisid hetkel, mil otsustasid olla iseenda vastu aus, kaastundlik ja lootusrikas.

Kirjuta endale peeglikiri.

Mitte selleks, et meenutada, kes sa olid.

Vaid selleks, et mitte kunagi unustada, kelleks sa oled vÔimeline saama.

„SĂ”nad, mis tulevad sĂŒdamest, leiavad alati tee tagasi sĂŒdamesse.“
– ajatu elutarkus

đŸȘžđŸȘžđŸȘž

Ostukorv