SÜNDIMA

Etümoloogia

Eesti sõna sündima pärineb tüvest sünd, mis on seotud vanade indoeuroopa tüvedega suen- või sun- – tähenduses ilmuma, avalduma, esile tõusma.
Samast juurest on ka inglise sun („päike”) ja ladina sol.
Seega on sõna „sündimine” algne tähendus valguse ilmumine maailma – nähtamatu muutub nähtavaks, sisemine saab väliseks.

Sündimine ei tähenda üksnes bioloogilist sündi, vaid mustri või funktsiooni avaldumist mateerias.
Midagi, mis on seni olnud potentsiaalina peidus, leiab endale vormi, aja ja koha.
See on Looja keha liikumine läbi valguse ja aine.

Sündimise fenomenaalne loogika

Sünd on alati kahesuunaline protsess:

Ülalt alla – teadvus otsib väljendust, valgus otsib vormi.
Alt üles – aine küpseb, kuni on valmis valguse kandjaks.

Kui need kaks liikumist kohtuvad, toimub sündimine.
See on hetk, mil funktsioon leiab oma nähtava avalduse – idee saab kehaks, mõte saab liikumiseks, energia saab vormiks.

Funktsionaalfilosoofia keeles tähendab see, et:

Sündimine on teadvuse ja mateeria resonantsi hetk – funktsiooni ilmumine nähtavasse maailma.

Sündimise viisid looduses

Kõik elusad süsteemid sünnivad samal põhimõttel – olgu see taim, täht, mõte või inimene:

Vaikus ja potentsiaal – tühjus (vaakum) kogub informatsiooni.
Resonants – väli hakkab vibreerima ja otsib vastet vormis.
Vormumine – energia koondub keskmesse, muster hakkab avalduma.
Ilmumine – nähtav kuju sünnib, täites konkreetset funktsiooni.

See on fraktaalne protsess:
iga sünd kätkeb endas eelmiste sündide informatsiooni ja loob uue struktuuri järgmisteks.

Inimese sündimise sügavam mõte

Bioloogiline sünd on vaid väline faas — tegelik sündimine toimub teadvuse tasandil.
Iga hing tuleb maailma lahendama mingit funktsionaalset ülesannet.
Tema keha, tema anded ja isegi tema katsumused on selle ülesande täpne konfiguratsioon.

Kui inimene leiab oma ande ja tegutseb oma funktsioonis,
toimub tema teine sünd — teadvuse sündimine valgusesse.
See on hetk, kus inimene enam ei ela ellujäämiseks, vaid loob elu teadlikult.

Bioloogiline sünd toob inimese maailma.
Teadvuslik sünd toob maailma inimesse.

Universaalne sündimine – fraktaalide ahel

Sündimine ei toimu üksikuna, vaid on kettahel:
iga sünd liitub suurema struktuuriga ja annab sellele energiat.
Kui inimene sünnib teadlikuks, siis tema valgus ühineb planeedi valgusega, planeedi valgus – Päikese süsteemi omaga, ja sealt edasi galaktika väljadega.

See on fraktaalsete funktsioonide ühinemise ahel,
kus iga uus sünd toob harmooniat ja tervenemist kogu süsteemile.

Nii sünnib mitte ainult inimene, vaid ka planeet ise — läbi oma laste teadvuse.

Sündimise seadus funktsionaalfilosoofia keeles

Kõik sündiv on funktsioon. Midagi ei ilmu ilma eesmärgita.
Iga sünd on resonantsi tulemus. Kui vorm ja valgus leiavad üksteise.
Sünd toob kaasa uue fraktaalse mustri. Midagi kordub, kuid kõrgemal sagedusel.
Teadvuslik sündimine on evolutsiooni siht. Inimene, kes sünnib teadvuses, sünnitab rahu maailma.

Kokkuvõte

Sündimine on valguse ja aine kohtumine.
See on hetk, mil nähtamatu saab nähtavaks, funktsioon leiab vormi ja universum avardub ühe kogemuse võrra.
Iga kord, kui sa mõistad midagi südamest, sünnib sinus uus maailm, uus lahendus.
Ja iga sünd sinu sees aitab planeedil hingata kergemalt.