đ± Peatu â Vaatle â Nimeta â MĂ”ista â Vali
đżÂ Muutus ei alga alati tegutsemisest.
Sageli algab see mÀrkamisest.MÀrkan oma mÔtet enne, kui usun seda.
MĂ€rkan tunnet enne, kui lasen sellel enda eest tegutseda.
MĂ€rkan harjumust enne, kui nimetan seda paratamatuseks.
MÀrkan vana mustrit enne, kui astun jÀlle sama sammu.MÀrkamine ei tÀhenda enda arvustamist.See tÀhendab julgust vaadata:
âMis minus praegu tegelikult toimub?â
âžïž 1. PEATU â enne kui reageerid
âMeil on kaks kĂ”rva ja ĂŒks suu, et vĂ”iksime kuulata kaks korda rohkem, kui rÀÀgime.â
â Epiktetosele omistatud mĂ”te
đ± Seeme: Paus reaktsiooni ja vastuse vahel vĂ”ib muuta terve olukorra.
âVaikus on Ă”ppetund, mida Ă”pitakse elu paljudest kannatustest.â
â Seneca mĂ”ttemaailmast inspireeritud
đ± Seeme: Vaikus ei ole alati tĂŒhjus. MĂ”nikord on see ruum, kus hakkame lĂ”puks kuulma iseennast.
âEnne kui vastad, kuula. Enne kui tegutsed, mĂ€rka.â
â Ajatu elutarkus
đ± Seeme: KĂ”ige teadlikum tegu vĂ”ib mĂ”nikord olla hetk, mil sa veel midagi ei tee.
đïž 2. VAATLE â mis minus toimub?
âTunne iseennast.â
â Delfi Apolloni templi maksiim
đ± Seeme: Enesetundmine algab sellest, et julgeme vaadata mitte ainult seda, mida teevad teised, vaid ka seda, mis toimub meis.
âInimesi ei hĂ€iri mitte asjad ise, vaid nende arvamused asjadest.â
â Epiktetos, KĂ€siraamat (Enchiridion), 5
đ± Seeme: KĂŒsi: mis tegelikult juhtus â ja mida olen mina sellele juurde mĂ”elnud?
âSee, mida sa teises kĂ”ige tugevamalt mĂ€rkad, vĂ”ib vahel puudutada midagi ka sinus endas.â
â Ajatu elutarkus
đ± Seeme: KĂ”ik, mida mĂ€rkame teistes, ei ole meie peegel. Kuid tugev reaktsioon vĂ”ib vahel olla kutse vaadata ka enda sisse.
đ·ïž 3. NIMETA â anna nĂ€htule nimi
âAlgus on rohkem kui pool tervikust.â
â Aristotelesele omistatud vana kreeka mĂ”ttetera
đ± Seeme: Kui suudame öelda âma olen praegu vihaneâ, âma kardanâ vĂ”i âma tunnen kadedustâ, oleme juba astunud sammu automaatsest reaktsioonist teadlikkuse poole.
âKĂ”ik, mida tunned, vÀÀrib kuulamist, kuid mitte kĂ”ik ei pea saama rooli enda kĂ€tte.â
â Ajatu elutarkus
đ± Seeme: Tunde nimetamine ei anna talle vĂ”imu. Sageli aitab see hoopis eristada: mina ei ole see tunne â ma kogen seda tunnet.
âKui annad varjule nime, ei pea sa enam kartma iga liikumist pimeduses.â
â Ajatu elutarkus
đ± Seeme: See, mida julgeme endas tunnistada, ei pea enam nii palju varjatult meie elu juhtima.
đ 4. MĂISTA â mis selle all peitub?
âSĂŒdame kavatsus on nagu sĂŒgav vesi, aga arukas inimene oskab seda ammutada.â
â ĂpetussĂ”nad 20:5
(mÔtte eestikeelne sÔnastus)
đ± Seeme: Esimene tunne pole alati kogu lugu. Viha all vĂ”ib olla haigetsaamine, kontrollimise all hirm ja vaikimise all vajadus olla hoitud.
âMiks sa nĂ€ed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei mĂ€rka?â
â Matteuse evangeelium 7:3
đ± Seeme: Enesevaatlus ei tĂ€henda enesesĂŒĂŒdistamist. See tĂ€hendab valmisolekut uurida ka enda osa olukorras.
âSee, mida sa ei mĂ€rka, kipub korduma. See, mida hakkad mĂ”istma, vĂ”ib hakata muutuma.â
â Ajatu elutarkus
đ± Seeme: Korduv muster ei kĂŒsi alati rohkem tahtejĂ”udu. MĂ”nikord kĂŒsib ta sĂŒgavamat mĂ”istmist.
âMa vaatan seda, mis minu peres kordub, austusega â kuid ma ei pea kĂ”ike kordama.â
â Konstellatsioonitarkus
đ± Seeme: MĂ€rkamine aitab eristada pĂ€randit valikust: mis tuli enne mind ja mida tahan mina edasi kanda?
đ§ 5. VALI â mida teen sellega, mida mĂ€rkasin?
âMĂ”ned asjad sĂ”ltuvad meist, teised mitte.â
â Epiktetos, KĂ€siraamat (Enchiridion), 1
đ± Seeme: MĂ€rkamine annab meile vĂ”imaluse eristada, mida saame muuta ja millest peame Ă”ppima lahti laskma.
âĂle kĂ”ige hoitava hoia oma sĂŒdant, sest sellest lĂ€htub elu!â
â ĂpetussĂ”nad 4:23
đ± Seeme: MĂ€rkamisest saab tarkus siis, kui hakkame teadlikumalt valima, millele anname enda sees ruumi.
âSa ei pea jĂ€rgima iga mĂ”tet lihtsalt sellepĂ€rast, et ta sinu pĂ€he tuli.â
â Ajatu elutarkus
đ± Seeme: MĂ”te on sĂŒndmus teadvuses, mitte kĂ€sk.
âMĂ€rkamine ei muuda minevikku. Kuid see vĂ”ib muuta sinu jĂ€rgmist sammu.â
â Ajatu elutarkus
đ± Seeme: Siin muutub teadlikkus vabaduseks: vana muster vĂ”ib tulla tagasi, kuid sina ei pea talle enam automaatselt jĂ€rgnema.
đ KULDAVĂĂRT LĂPPMĂTE
MĂ€rkamine ei tĂ€henda, et peame iga mĂ”tet analĂŒĂŒsima vĂ”i iga tunnet parandama. MĂ”nikord piisab sellest, et ĂŒtleme endale: âMa mĂ€rkan, et olen Ă€rritunud.â
âMa mĂ€rkan, et kardan.â
âMa mĂ€rkan, et tahan kohe reageerida.â
âMa mĂ€rkan, et see olukord meenutab mulle midagi vana.â
âMa mĂ€rkan, et teen jĂ€lle seda, mida olen alati teinud.âSelles vĂ€ikeses âma mĂ€rkanâ hetkes tekib ruum.Ruum mĂ”tte ja uskumise vahele.
Ruum tunde ja teo vahele.
Ruum vana mustri ja jĂ€rgmise sammu vahele.Ja just selles ruumis vĂ”ib sĂŒndida uus valik.
Peatu â Vaatle â Nimeta â MĂ”ista â Vali
âSa ei pea kohe muutma kĂ”ike, mida mĂ€rkad.
Aga sa ei saa teadlikult muuta seda, mida sa pole veel mĂ€rganud.â
â Ajatu elutarkus
đȘ âMida ma mĂ€rkan, kui vaatan ennast ilma hukkamĂ”istuta?â
Vana tarkus. Uus lugu. Sinu enda taipamine.

