âMinevik on mĂ€lestus ja tulevik on vĂ”imalus, kuid elu ise puudutab meid ainult praeguses hetkes.â
đȘ»Paljud inimesed veedavad elu Ă”nne otsides. Nad usuvad, et see saabub siis, kui eesmĂ€rk on saavutatud, unistus tĂ€itunud vĂ”i elu muutunud lihtsamaks.
Kuid Ônn ei ela homses pÀevas.
Ta ootab vaikselt selles hetkes, mida me juba praegu elame.
đȘ» TĂ€hendamissĂ”na â Ăunapuu all
Kord rÀndas noor mees lÀbi mÀgede, otsides Ônne.
Ta kĂŒsis seda tarkadelt, otsis raamatutest ja unistas pĂ€evast, mil tema elu lĂ”puks paremaks muutub.
Ăhel Ă”htul kohtas ta vana aednikku, kes istus Ă”unapuu all ja vaatas loojuvat pĂ€ikest.
âMida sa siin teed?â kĂŒsis noormees.
âElan,â vastas aednik rahulikult.
âAga sa ei otsi ju Ă”nne, rikkust ega suurt eesmĂ€rki.â
Aednik naeratas, korjas puult kĂŒpse Ă”una ja ulatas selle noormehele.
âMaitse.â
Noormees hammustas Ôuna.
See oli mahlane ja magus.
âKas tundsid selle maitset?â kĂŒsis aednik.
âJah.â
âKas sa mĂ”tlesid samal ajal eilsele pĂ€evale?â
âEi.â
âKas muretsesid homse pĂ€rast?â
âEi.â
Aednik naeratas.
âSel hetkel olid sa tĂ€ielikult kohal.
Ja just seal elabki Ă”nn.â
Noormees jÀi vaikseks.
PÀike vajus mÀgede taha.
Linnud laulsid viimaseid Ôhtulaule.
Ăunapuu lehed sahisesid tuules.
Esimest korda ĂŒle paljude aastate ei kiirustanud ta kuhugi.
Ta lihtsalt istus.
Ja tundis, et tal on kÔik olemas.
đȘ»Elutarkuse vahetus
Ăpilane: âĂpetaja, miks inimesed otsivad Ă”nne nii kaugelt?â
Ăpetaja: âSest nad usuvad, et Ă”nn elab jĂ€rgmises hetkes.â
Ăpilane: âKus ta siis tegelikult on?â
Ăpetaja: âSeal, kus oled sina â siis, kui oled pĂ€riselt kohal.â
Ăpilane: âKas see vĂ”ib olla nii lihtne?â
Ăpetaja: âĂnn ei peida end keerukuses. Ta peidab end tĂ€helepanus.â
đȘ» Tarkusehetk
Ănn ei ole koht, kuhu jĂ”uda.
Ta on viis, kuidas kÀia.
See, kes Ôpib mÀrkama tÀnast pÀeva, avastab, et kÔige vÀÀrtuslikum osa elust ei ole kunagi olnud tulevikus.
See on alati olnud siin.
âSee on pĂ€ev, mille Issand on teinud; ilutsegem ja rÔÔmutsegem temast!â â Psalm 118:24
đȘ»Me ei saa elada eilset pĂ€eva ega homset.
Meile on kingitud ainult see hetk.
Kui Ôpime selle tÀielikult vastu vÔtma, mÀrkame, et elu ei ole meist kunagi mööda lÀinud.
Ta on vaikselt istunud meie kÔrval, oodates, et me peatuksime.
Sest sageli ei otsi inimene Ônne.
Ta otsib iseennast.
Ja leiab mĂ”lemad samast paigast â praegusest hetkest.
âMĂ”ista sĂŒgavalt, et praegune hetk on kĂ”ik, mis sul tegelikult on.â
â Eckhart Tolle
đȘ» đȘ»Â đȘ»

