Ühel ilusal hommikul istus Õpetaja rahulikult kloostri aia varjus ja vaatas, kuidas päike tõusis üle mägede. Õpilane tuli tema juurde, silmis segadus ja südames küsimus, mis teda juba mõnda aega vaevas.
“Õpetaja,” alustas õpilane ettevaatlikult, “ma olen palju mõelnud suurusest. Kuidas ma saan olla suur? Mida tähendab olla tõeliselt suur?”
Õpetaja naeratas kergelt ja viipas õpilasele, et ta istuks tema kõrvale. Ta võttis kätte väikese seemne ja hoidis seda peopesal.
“Kas näed seda seemet? Sellel on potentsiaal kasvada suureks ja võimsaks puuks, kuid mitte oma jõu ega kiirusega. Ta kasvab kannatlikkuses ja tarkuses, teades, et kõik juhtub omal ajal,” ütles Õpetaja rahulikult.
Õpilane vaatas seemet ja kuulas.
“Suurus ei tähenda olla parem kui keegi teine,” jätkas Õpetaja, “vaid olla parem kui sa ise eile olid.”
“Aga õpetaja,” küsis õpilane, “ma näen inimesi, kes otsivad kuulsust ja võimu. Kas see pole siis suurus?”
Õpetaja raputas pead. “Ei, tõeline suurus seisneb alandlikkuses ja võimes teenida teisi. Mahatma Gandhi ütles, et suurimad juhid on need, kes panevad teisi tundma, et ka nemad võivad saada suureks.”
Õpilane mõtles hetkeks ja küsis: “Kas suurus nõuab alati suuri tegusid?”
Õpetaja silmitses aias kasvavaid lilli ja vastas: “Ei. Suur inimene on see, kes teeb väikeseid asju suure südamega. Ema Teresa õpetas, et armastus ja hoolivus loovad suurust seal, kus paljud seda ei näe.”
Õpilane vaatas oma õpetajat ja tundis, et hakkab mõistma. “Kas see tähendab, et ma ei pea otsima suurust, vaid pean keskenduma omaenda kasvule?”
Õpetaja noogutas. “Just nii. Suurus algab hetkest, mil julged astuda oma mugavustsoonist välja ja kasvada inimeseks, kes oled määratud olema. Tõeline suurus ei seisa välises, vaid südames ja vaimus.”
Õpilane sulges hetkeks silmad ja tundis sügavat rahu. Ta mõistis nüüd, et suurus ei ole midagi, mida otsida väljaspool, vaid midagi, mida kasvatada endas igal päeval – läbi alandlikkuse, lahkuse ja pühendumuse.
Ja nii läks ta tagasi oma igapäevaste toimetuste juurde, mõistes, et suurus pole eesmärk, vaid elu loomulik tulemus, kui järgida oma tõde ja südame kutset.