Korraldus, mÔistus ja maailma seadused
 Sissejuhatus
Ladina tarkus on nagu kivisse raiutud seadus â selge, range ja ajatu.
See ei rÀÀgi tunnetest esimesena, vaid korrast, loogikast ja vastutusest.
Rooma maailm Ă”petas: mĂ”tle tĂ€pselt, rÀÀgi kaalutletult, tegutse sĂŒsteemselt.
Sest ainult nii pĂŒsib ĂŒhiskond koos.
1. TÔde ja mÔistus
âFaktide jĂ”ud ei seisne nende hulgas, vaid kaalukuses.â
đ TĂ€htis ei ole kui palju, vaid kui sisukas.
âSeaduste tundmine ei seisne sĂ”nade teadmises, vaid mĂ”tte mĂ”istmises.â
đ TĂ”eline arusaam on sĂŒgavam kui pindmine teadmine.
âTĂ”de vĂ”idab aja jooksul.â (Veritas vincit tempus)
đ Aeg paljastab tĂ”e.
2. Ăppimine ja tarkus
âKordamine on tarkuse ema.â (Repetitio est mater studiorum)
đ Ăppimine sĂŒnnib lĂ€bi jĂ€rjepidevuse.
âĂppides Ă”petame.â (Docendo discimus)
đ Ăpetamine sĂŒvendab mĂ”istmist.
âKes kĂŒsib, see ei eksi teel.â (Qui quaerit, invenit)
đ Otsimine viib leidmiseni.
3. Inimloomus ja ĂŒhiskond
âInimeste hulk tĂ€hendab eriarvamusi.â (Quot homines, tot sententiae)
đ Iga inimene nĂ€eb maailma omamoodi.
âKuidas juht, nĂ”nda kari.â
đ Juht mÀÀrab suuna.
âRahva hÀÀl on jumala hÀÀl.â (Vox populi, vox Dei)
đ Ăhiskonna hÀÀl kannab jĂ”udu.
4. Aeg ja vÔimalused
âHilistele tulijatele jÀÀvad kondid.â (Sero venientibus ossa)
đ Kes hilineb, jÀÀb ilma parimast.
âHaara pĂ€evast.â (Carpe diem)
đ Elu on siin ja praegu.
âAeg lendab.â (Tempus fugit)
đ Aega ei saa peatada.
5. Elu kainus ja realism
âKarda arsti rohkem kui tĂ”be.â
đ MĂ”nikord vĂ”ib lahendus olla hullem kui probleem.
âEksimine on inimlik.â (Errare humanum est)
đ TĂ€iuslikkus ei ole inimlik.
âĂra usalda kĂ”ike, mida kuuled.â (Caveat auditor)
6. VÔim ja kord
âSeadus on karm, aga see on seadus.â (Dura lex, sed lex)
đ Kord on kĂ”rgem kui mugavus.
âKellele kasu, sellele tegu.â (Cui bono?)
đ Otsi alati, kellele midagi kasulik on.
âRiigi heaolu on kĂ”rgeim seadus.â (Salus populi suprema lex)
7. Elu ja surma tasakaal
âPea meeles, et sa oled surelik.â (Memento mori)
đ Teadlikkus surelikkusest toob selguse.
âElu on lĂŒhike, kunst on pikk.â (Ars longa, vita brevis)
đ Looming ja tarkus jÀÀvad kestma.
LÔppsÔna
Ladina tarkus ei ole pehme â aga ta on Ă”iglane.
Ta ei lohuta â ta selgitab.
Ja vĂ”ib-olla peitub selle sĂŒda siin:
Elu ei pĂŒsi tunnetel â see pĂŒsib korrast, mĂ”istusest ja vastutusest.
Sest kus on kord, seal on kestvus.

