Intervjuu Selgusenaisega. Unistuste lossi ei saa ehitada prügihunnikule
Selgusenaine ei ole ainult naine. See on seisund, mille iga inimene – mees või naine – võib endas äratada, kui ta valib tõesuse, piiritletuse ja oma südame ausa kuulamise.
Ta ei saabunud draama ega kibedusega. Selgusenaine tuli vaikselt, justkui pärast pikka jalutuskäiku. Tema silmad ei otsinud heakskiitu, vaid tõde. Ta oli olnud suhtes, kus ta naeratas rohkem näo, kui südamega, ja kus iga “me” tähendas tegelikult “tema plaan ja mina seal kõrval”. Aga nüüd – nüüd ta oli kohal enda jaoks.
Intervjueerija (I): Selgusenaine, oled öelnud, et unistuste lossi ei saa ehitada prügihunnikule. Mis peitub selle metafoori taga?
Selgusenaine (S): See tähendab, et ilus tulevik ei saa kasvada ebaausa oleviku peale.
Sa võid ette kujutada ideaalset elu, jagatud kodu ja sügavat armastust, aga kui suhe juba alguses piirab, väänab ja lämmatab, siis pole sellest pinnast võimalik midagi püsivat ega ilusat ehitada.
Kui vundament on tehtud valest lootusest ja iseenese unustamisest, kukub kõik ühel hetkel kokku. Mitte kui, vaid millal.
I: Paljud inimesed loodavad, et partner muutub. Millal on aeg endale tunnistada, et seda ei juhtu?
S: Kui sa leiad end korduvalt ootamast ja end veenmast, siis sa juba tead.
Kui suhe paneb sind pidevalt end väiksemaks tegema, vaikima või sisemiselt närbuma – siis on aeg küsida: Kas see, mida ma ootan, on tõesti armastus? Või lihtsalt hirm kaotada lootus?
Inimest, kes ei taha end siduda, ei muuda isegi kõige siiram armastus.
Mida sa loodad üles ehitada inimese peale, kellel pole plaani sinu kõrval püsida?
I: Kuidas vältida vaidlusi ja manipuleerimist, kui on aeg suhe lõpetada?
S: Ole selge. Ole rahulik. Ja ära lase end ümber veenda.
Pugevus, veenmine ja “aga sa ju armastad mind?” – need on taktikad, mitte tunnetus.
Kui sa juba tead, et see suhe ei kanna – siis ära räägi sellest kümnendat korda. Tee otsus.
See ei tee sind julmaks. See teeb sind vabaks.
I: Paljud tunnevad süüd, kui nad suhte lõpetavad. Mida sa neile ütleksid?
S: Süü on hääletu vangivalvur. Aga sa ei ole kellelegi võlgu oma hinge.
Kui sa oled olnud aus ja andnud endast parima, siis sul on õigus lahkuda ka siis, kui teisel veel tunne on.
Iga suhe ei ole loodud jääma. Mõned õpetavad sind väärtustama oma häält. Ja sellest on juba palju kasu.
I: Mis juhtub, kui inimene jääb sellesse suhtesse ja ei tee otsust?
S:Siis ei koge ta kunagi seda ruumi, mida armastus tegelikult tähendab.
Ta elab pidevas vähendamises, pehmes üksinduses, olles “koos”, aga sisemiselt üksi.
Ja unistuste loss? See jääb ehitamata – mitte sest seda ei saanud, vaid sest ta ei julgenud esimest korrust lammutada.
I: Mis on su viimane soovitus neile, kes on kahevahel?
S: Küsi endalt ausalt, ilma ilustamata:
Kui kõik jääks täpselt selliseks, nagu on praegu – kas ma tahaksin siin veel olla aasta pärast? Viie?
Kui vastus on vaikne “ei”, siis ära venita oma “jah’i” valetamisega.
Sest ainult tõde vabastab tee armastusele, mis sind päriselt kannab.
Lõpusõna: Selgusenaine ei vaadanud tagasi. Ta astus edasi – mitte sellepärast, et ta põgeneks, vaid sest ta ei ehita enam lossi liivale.
Ja enne lahkumist ta ütles: “Unistus ei vaja ainult sihti – ta vajab selgust.
Selgus ei ole alati meeldiv, aga ta on alati vundament.”