On vana pĂ€rimus, mis rÀÀgib inimestest, kes ootavad kogu elu âvalget hobustâ â pÀÀstjat, tĂ€itumatut unistust vĂ”i ideaalset hetke, et alles siis hakata elama. Kuid elutarkus ĂŒtleb, et ootamine vĂ”ib olla lĂ”ks. Valge hobune ei pruugi kunagi tulla vĂ”i tuleb ta teisel kujul, kui arvata oskame. KĂŒsimus on selles, kas inimene mĂ€rkab, et tegelik jĂ”ud on temas eneses.
Dialoog
Ăpilane: Ăpetaja, ma olen tihti tundnud, et mu elu pole veel pĂ€riselt alanud. Justkui ootaksin midagi â vĂ”ib-olla inimest, kes tuleb ja muudab kĂ”ik. VĂ”ib-olla âprints valgel hobuselâ.
Ăpetaja: Sa pole ainus. Paljud ootavad. MĂ”ni ootab armastust, mĂ”ni rikkust, mĂ”ni Ă”iget hetke. Aga ĂŒtle mulle â kas su hing on praegu tĂŒhjaks jÀÀnud?
Ăpilane: Ei, mu hinges on igatsus. Aga see igatsus teeb vahel haiget.
Ăpetaja: Just nimelt. Kui ootad, et keegi teine toob sulle vÀÀrtuse, annad oma jĂ”u Ă€ra. Laozi on öelnud: âKes teisi valitseb, on tugev. Kes iseennast valitseb, on vĂ€gev.â TĂ”eline vĂ€gi ei saabu valge hobusega, vaid kasvab seestpoolt.
Ăpilane: Aga miks on meis see tunne, et alles siis, kui keegi teine tuleb, muutume tĂ€ielikuks?
Ăpetaja: See on vana vari, mis on pĂ”lvest pĂ”lve edasi antud. Piiblis on kirjas: âJumala riik on teie sees.â (Lk 17:21). See tĂ€hendab, et tĂ€ius ja rahu ei tule vĂ€ljastpoolt, vaid peituvad juba sinu sĂŒdames.
Ăpilane: Nii et ma ei pea ootama valget hobust?
Ăpetaja: Ei pea. Kui astud omaenda valgusesse, avastad, et valge hobune on alati seisnud su kĂ”rval â ta on sinu enda vĂ€gi, sinu julgus ja sinu enesevÀÀrikus.
PĂ€rimustarkus
âĂra seisa vĂ€rava taga oodates kuningat â ava vĂ€rav ja astu ise vĂ€lja omaenda teelisele vastu.â
Valge hobuse ootaja elab illusioonis, et tema vÀÀrtus sÔltub millestki vÀlisest. Kui ta aga avastab, et tÔeline printsi saabumine tÀhendab omaenda sisemise vÀe Àrkamist, kaob ootamine ja algab elamine.
TĂ”eline vabadus ja armastus ei tule kaugelt, vaid sĂŒnnivad siis, kui inimene lakkab ootamast ja hakkab iseenda printsiks.
#elutarkusevahetus

