Inimene januneb, joob ja kõnnib edasi. Aga kui ta ei pööra enam pilku tagasi allika poole, kust ta juua sai, sünnib tänamatus. Baltasar Gracián ütles: „Kes kustutab janu, keerab purskkaevu poole selja.“ See on meeldetuletus, et tõeline tarkus seisneb mitte ainult janu kustutamises, vaid ka allika austamises.
🌿Dialoog
Ă•pilane: Ă•petaja, miks inimesed nii tihti unustavad need, kes neile head teevad?
Õpetaja: See on inimloomuse nõrkus. Seneca ütles: „Inimene on tänulik seni, kuni ta vajab.“ Kui vajadus on täidetud, muutub süda hooletuks. Eesti vanasõna tuletab meelde: „Kuni kaev kuivab, alles siis meenub, mis ta väärt oli.“
Õpilane: Aga miks on tänulikkus nii oluline, kui vajadus on juba rahuldatud?
Õpetaja: Cicero vastas: „Tänulikkus ei ole ainult suurim voorus, vaid ka kõigi teiste vooruste ema.“ Tänulikkus hoiab hinge puhtana ja ühendab meid allikaga, millest elu voolab. Piibel ütleb: „Tänage kõige eest.“ (1Ts 5:18)
Õpilane: Kas tänu võib tõesti muuta midagi?
Õpetaja: Jah. Rahvapärimus ütleb: „Kui tänad allikat, saab ta uuesti voolama.“ Tänulikkus hoiab elu ringkäigu avatuna. Marcus Aurelius kinnitas: „Ära unusta neid, kelle kaudu sa oled saanud, mida vajad. Tänulikkus on hinge õiglane võlg.“
Õpilane: Aga mis juhtub inimesega, kes ei tänagi?
Õpetaja: Montaigne märkis: „Inimene, kes ei oska olla tänulik, ei oska ka olla õnnelik.“ Tänamatus sulgeb hinge nagu kuiv kaev. Ja eesti rahvatarkus lisab: „Kes tänada ei oska, see võlgu jääb.“
Õpilane: Nii et isegi siis, kui janu on kustutatud, peab pöörduma tagasi ja austama allikat?
Ă•petaja: Just. Piibel hoiatab: „Hoia, et sa ei unustaks Issandat, oma Jumalat… kui sa oled söönud ja su kõht on täis saanud.“ (5Ms 8:11–12)
Tõeline tarkus ei seisne mitte ainult saamise hetkes, vaid meelespidamises ja austuses.
🌿Tänulikkus on valgus, mis hoiab allikat voolamas ja hinge elus. Kes pärast janu kustutamist pöörab pilgu tänutundes tagasi, see ei jää kunagi tühjaks.
Nagu rahvatarkus ütleb: „Suu täis vett, süda täis tänu.“ 🌿
#elutarkusevahetus