TarkusepĂ€ev on alati eriline hetk â kooliaasta algus on nagu vĂ€rske hommik, mille esimene valgus tĂ€idab hinge ootuse ja lootusega. See pole ainult pĂ€ev Ă”pilastele ja Ă”petajatele, vaid ka vanematele ja vanavanematele, sest haridus on pĂ”lvkondi ĂŒhendav teekond. Kool ei ole vaid maja seinte ja laudadega, vaid eelkĂ”ige hingamine, mis sĂŒnnib inimeste vahel. Just sealt algab tĂ”eline tarkus â mitte ainult teadmistest, vaid ka hoolivusest, austusest ja empaatiast.
Sokrates on öelnud: âHariduse eesmĂ€rk on Ă”petada inimest mĂ”tlema ise ja mĂ”istma teisi.â
Ja eesti pĂ€rimustarkus kinnitab: âKool ei tee targaks, kui sĂŒda ei Ă”pi.â
đžđElutarkuse vahetus
Ăpilane: Ăpetaja, kas tĂ”esti on nii, et kooli ei mÔÔdeta raamatute ega hoonete jĂ€rgi?
Ăpetaja: Jah, laps. Kooli suurim peegel on tema Ă”pilased. Kui nad on lahked, kaastundlikud ja abivalmid, siis on see kool tĂ”esti tarkuse allikas. Marcus Aurelius on öelnud: âLapsi ei kasvatata mitte koolimajade, vaid inimeste kaudu.â
Ăpilane: Aga kas teadmised ei ole siis tĂ€htsad?
Ăpetaja: Teadmised on tööriistad. Aga kui sĂŒdames pole valgust, muutuvad tööriistad relvadeks. TĂ”eline haridus kasvatab hinge, mitte ainult pead. Seneca meenutab: âTark ei Ă”peta mitte sĂ”nadega, vaid oma elu eeskujuga.â
Ăpilane: Siis tĂ€hendab, et kool on justkui aed?
Ăpetaja: VĂ€ga hĂ€sti öeldud! Kool on aed. Seal kasvatatakse taimi, mis kord annavad vilja. Aga viljad â need on teod ja hoiakud, mida lapsest saanud tĂ€iskasvanu kannab maailma. Nii nagu Piiblis öeldakse: âĂpeta poissi ta tee peal, siis ta ei lahku sellelt ka vanas eas.â (ĂpetussĂ”nad 22:6).
Olgu see uus kooliaasta kĂ”igile Ă”pilastele, Ă”petajatele ja vanematele sĂŒdame ja vaimu kooliks, kus teadmised pĂ”imuvad lahkuse ja vÀÀrikusega.
Sest tĂ”esti â kooli tuntakse Ă”pilastest. đžđ
#elutarkusevahetus

