Sissejuhatus
Iga inimene otsib tarkust omal moel â kord kogemuste kaudu, kord eeskujusid jĂ€rgides, kord aga sĂŒgavas vaikuses mĂ”tiskledes. Ajalugu on tĂ€is neid, kes on jĂ€tkuvalt meelde tuletanud, et tarkus ei ole kunagi valmis raamat, vaid avanev rada.
Dialoog Ôpetaja ja Ôpilase vahel
Ăpilane: Ăpetaja, vahel tundub, et tarkust on nii palju, aga mida rohkem ma Ă”pin, seda enam tunnen, et ma ei tea midagi.
Ăpetaja: Sokrates ĂŒtles sama: âMa tean ainult seda, et ma ei tea midagi.â Just siin algab tarkus â mitte teadmises, vaid alandlikkuses tunnistada teadmatus.
Ăpilane: Aga kuidas siis edasi liikuda?
Ăpetaja: Konfutsius seletas: âKolmel viisil saame tarkust: esiteks mĂ”tlemise kaudu â see on kĂ”ige ĂŒllam; teiseks jĂ€ljendamise kaudu â see on kĂ”ige lihtsam; kolmandaks kogemuse kaudu â see on kĂ”ige kibedam.â MĂ”tle, Ă”pi eeskujudelt, kuid Ă€ra karda ka elu pakutavaid kibedaid tunde. Need on Ă”petajad, mida ĂŒkski raamat ei asenda.
Ăpilane: MĂ”nikord on kogemused valusad, aga kas need on tĂ”esti vajalikud?
Ăpetaja: Seneca vastas sellele: âPole aega vĂ€he, vaid meie raiskame seda palju.â Kui lased igal kogemusel olla teeviit, siis ei lĂ€he midagi raisku. Isegi valu vĂ”ib muutuda kompassiks.
Ăpilane: Aga kuidas jÀÀda raskuste keskel rahulikuks?
Ăpetaja: Epiktetos ĂŒtles: âInimesele ei tee muret mitte asjad ise, vaid tema arusaamad neist.â Kui muudad oma vaadet, muutub ka su koorem kergemaks. Marcus Aurelius lisas: âMeie elu on see, millest meie mĂ”tted selle teevad.â
Ăpilane: Nii et maailm peegeldab seda, mida ma endas kannan?
Ăpetaja: TĂ€pselt. Platon ĂŒtles: âTarkus algab imestusest.â Kui oskad imestada ja nĂ€ha elu kui avanevat saladust, ei sulgu su sĂŒda kunagi.
Ăpilane: Ja kui ma vĂ€sin, kui tundub, et tee on liiga pikk?
Ăpetaja: Laozi meenutab: âTuhande miili pikkune teekond algab ĂŒhestainsast sammust.â Ăra muretse kogu tee pĂ€rast, vaid astu oma tĂ€nane samm.
Vahepeegeldus
Tarkus ei ole ĂŒhe filosoofi pĂ€rusmaa. See on elav jĂ”gi, mis voolab lĂ€bi aegade â Kreeka agoraadelt, Hiina mĂ€gedelt, Rooma stoikute paleedest kuni meie igapĂ€evaeluni.
KokkuvÔte
Tarkuse tee pole kunagi otsetee. See on rada, mis viib lĂ€bi kĂŒsimuste ja kahtluste, rÔÔmude ja valude. Aga iga samm, iga kogemus, iga eeskuju ja iga vaikusehetk on kui kivi selles sillutises. Ja kui sa neid ĂŒhendad, hakkad mĂ€rkama, et suurim Ă”petaja oled sina ise â oma sĂŒdame peeglis.

