„Kõigepealt hinda iseennast — maailm õpib sinult, kuidas sinuga käituda.“ — Johann Wolfgang von Goethe
Inimese sees on vaikne hääl, mis kas julgustab või murrab teda. Kui maailmas leidub alati neid, kes sinu väärtust ei näe, siis suurim oht on, kui sa ise liitud nende kooriga. Nii sünnib kaotus enne, kui ükski võitlus algab. Tarkus õpetab: ära ole iseenda vähim toetaja.
Filosoofid ja mõtlejad, kes on elanud sajandeid enne meid, kõnelevad ikka – nende sõnad on nagu kaja, mis ei vaibu ajas. Kui põimime nende tarkuse omaenda lugudesse, muutuvad nad taas elavaks vestluskaaslasteks. Nii saab meie sisemine dialoog osaks suuremast, ajatutest häältest koosnevast koorist – vanade filosoofide, pärimuse ja meie enda hinge ühisest laulust.
❤️Dialoog õpetaja ja õpilase vahel
Õpilane: „Õpetaja, miks on nii, et alati leidub keegi, kes ei näe minu väärtust? Ja miks on vahel nii lihtne uskuda neid hääli, kuni tunnen end tõesti väikesena?“
Õpetaja: „Sest maailm peegeldab meid mitmel moel — mõni peegel moonutab, mõni on hägune, mõni näitab ainult varju. Seneca on öelnud: „Kui sa otsid teistelt kinnitust oma väärtusele, kaotad end nende tuulte kätte.“
Kui lubad võõraste arvamusel määrata, kes sa oled, kaotad oma sisemise telje.“
Õpilane: „Aga kuidas siis seista sirgelt, kui keegi ei kinnita minu väärtust?“
Õpetaja: „Kõigepealt hinda iseennast — maailm õpib sinult, kuidas sinuga käituda,“ meenutab Johann Wolfgang von Goethe. Montaigne lisas: „Inimene ei saa olla midagi enamat ega vähemat, kui ta ise enda silmis on.“
Kui oled endas selge, ei saa välised tuuled sind nii kergesti murda.“
Õpilane: „Kas Piibel räägib ka eneseväärtusest?“
Õpetaja: „Räägib. Jeesus ütleb Markuse evangeeliumis: „Armasta oma ligimest nagu iseennast.“ (Markuse 12:31) — see tähendab, et eneseväärtustamine on sama oluline kui teiste armastamine.
Ja Luuka evangeeliumis on öeldud: „Isegi teie pea juuksekarvad on kõik ära loetud. Ärge kartke; te olete väärt rohkem kui palju varblasi.“ (Luuka 12:7)
See ütleb: sinu väärtus ei sõltu sellest, kas teised seda näevad — see on juba sinu olemusse kirjutatud.“
Õpilane: „Aga kui teised mind alavääristavad, kas ma ei peaks siis vastu võitlema?“
Õpetaja: „Mõnikord ei pea võitlema, vaid lihtsalt hoidma oma kohta. Konstellatsioonitarkus ütleb: „Ära anna oma väärtust ära neile, kes seda ei näe. Jää oma koha peale kindlaks.“
Tõeline väärikus ei tõsta häält, vaid seisab vaikuses ja püsib.“
Õpilane: „Aga mis siis, kui see hääbuv eneseusk tuleb minu seest, mitte väljast?“
Õpetaja: „Siis meenuta Augustinuse sõnu: „Kes ei armasta iseennast, see igatseb armastust kõikjalt mujalt.“
Alusta seest. Õpi nägema oma valgust ka siis, kui teised seda ei märka. Marcus Aurelius kinnitas: „Inimese au ei sõltu teistest, vaid tema enda väärikusest.“
Ja Peetruse esimeses kirjas tuletatakse meelde: „Teie olete kallihinnaline Jumala silmis.“ (Esimene Peetruse kiri 2:4–5)
Kui hakkad endale ise toetajaks, ei saa sind enam kergesti murda.“
Lõppsõna: Kui maailmas leidub alati neid, kes sinu väärtust ei näe, siis tarkus kutsub: ära lase sel inimesel olla sina ise.
Ole oma hingele liitlane, mitte kriitik. Ole esimene, kes end tunnustab, sest just sinu sisemine hääl õpetab ka maailmale, kuidas sind kohelda.💙🖤🤍