🗝️Kohtumine iseendaga

„Inimene saab iseendaks alles siis, kui ta seisab silmitsi iseendaga.“
— Søren Kierkegaard

„See, mille eest me põgeneme, jääb meie ette seisma, kuni me pöördume ja vaatame.“
— Bert Hellinger

Sissejuhatus – vaikne piir

Iga inimese elus tuleb hetk, mil ta enam ei jaksa joosta.

Ta on põgenenud töö taha, teiste inimeste taha, tegevuse, kiiruse ja mõtete taha.

Aga ühel hetkel seisab ta iseenda ees.
Ja seal, kus põgenemine lõpeb, algab kohtumine.

Elutarkuse vahetus – õpetaja ja õpilase vahel

Õpilane tuli õpetaja juurde väsinuna.

Õpilane: „Õpetaja, ma ei tea enam, mille eest ma jooksen. Aga ma tean, et ma jooksen.“

Õpetaja vaatas teda kaua ja rahulikult.

Õpetaja: „Mille eest sa arvad, et inimene põgeneb?“

Õpilane: „Valu eest. Hirmu eest. Võib-olla ka iseenda eest.“

Õpetaja noogutas.

Õpetaja: „Just. Ja ometi on kummaline,
et see, mille eest põgenetakse, ei jää kunagi maha.”

Tähendamissõna – vari

Õpetaja jutustas loo: „Elas kord inimene, kes kartis oma varju.

Ta jooksis päikesest eemale, peitus majade taha, püüdis olla seal, kus vari teda ei leiaks.

Aga ükskõik kuhu ta läks, oli vari temaga.“

„Ühel päeval ta väsis. Ta jäi seisma. Ja pöördus ümber.

Ja siis märkas ta, et vari ei tulnud tema poole — ta lihtsalt järgnes.“

Õpetaja vaatas õpilasele otsa: „Ja sellest päevast alates ta enam ei jooksnud.“

Sügavam mõistmine – põgenemise hind

Õpilane: „Kas siis põgenemine teeb inimese väiksemaks?“

Õpetaja: „Põgenemine hoiab inimest alles.
Aga ta ei lase tal kasvada.“

„Takistus teel saab teeks.“
— Marcus Aurelius

Õpilane: „Aga miks on nii raske peatuda?“

Õpetaja: „Sest peatudes tuleb kohtuda sellega, mida oled kaua vältinud.“

Tarkusehetk – õpetajalt

Õpetaja: „Inimene ei sünni päriselt sel hetkel, kui ta tuleb maailma.

Ta sünnib siis, kui ta esimest korda
ei jookse enam ära.“

Õpilase taipamine – integratsioon

Õpilane jäi vaikseks.

Pärast pikka pausi ütles ta: „Ma olen vist terve elu püüdnud olla keegi teine.
Parem. Tugevam. Täiuslikum.“

Õpetaja naeratas kergelt.

Õpetaja: „Ja nüüd?“

Õpilane: „Nüüd ma vist lihtsalt olen.“

Õpetaja noogutas.

Õpetaja: „Ja just seal algab päris muutus.“

Põgenemine hoiab sind liikumas.
Peatumine paneb sind kasvama.

Lõppsõna

Igaüks meist põgeneb millalgi. See on inimlik.

Aga elu ei oota, et me oleksime täiuslikud.
Ta ootab, et me peatuksime.

Sest seal, kus põgenemine lõpeb,
algab kohtumine.

Ja seal, kus kohtumine algab, algab saab inimene iseendaks.

„See, mis on teadvustamata, juhib meie elu, ja me nimetame seda saatuseks.“
— Carl Gustav Jung

„Seal, kus inimene ütleb: see olen mina,
algab tema tee.“
— konstellatsioonitarkus