„Inimene ei ole see, mida ta omab, vaid see, kes ta on.“
— Søren Kierkegaard
„Kõige olulisem on silmale nähtamatu.“
— Antoine de Saint-Exupéry
✧ Sissejuhatus
Inimene hoolitseb selle eest, mida ta peab väärtuslikuks. Ta kaitseb, hoiab, silub ja kaunistab. Kuid vahel juhtub nii, et ta keskendub ümbrisele ja unustab sisu.
Ühel päeval küsis õpilane õpetajalt:
„Miks inimesed kulutavad nii palju aega sellele, kuidas nad välja näevad, aga nii vähe sellele, kes nad tegelikult on?“
Õpetaja vaatas teda rahulikult.
„Sest ümbris on silmale nähtav. Sisu tuleb avastada.“
✧ Dialoog õpetaja ja õpilase vahel
„Kas siis välimus ei olegi tähtis?“ küsis õpilane.
„Ta on tähtis,“ vastas õpetaja.
„Aga mitte kõige tähtsam.“
„Mis on siis tähtsam?“ küsis õpilane.
Õpetaja ütles vaikselt:
„See, mis jääb alles siis, kui kõik väline kaob.“
✧ Tähendamissõna – Karp ja teemant
(lühendatud mõistujutt)
Õpetaja jutustas: „Kujutle, et noormees kingib oma kihlatule viiesajadollarilise teemandi. Ta paneb selle väikese karbi sisse, mille kaupmees talle kaasa andis.
Kui suur oleks tema pettumus, kui tüdruk ütleks: „Kallim, see karp, mille sa saatsid, oli imeilus. Et temaga midagi ei juhtuks, hoian ma seda turvaliselt peidus.“
Ja jätaks teemandi tähelepanuta.
See tundub naeruväärne, kas pole?
Aga kas pole sama kummaline, kui inimene kannab hoolt ainult oma keha eest — selle eest, kuidas ta välja näeb — ja unustab selle, mis on tema sees?“
Õpetaja jäi hetkeks vaikseks.
✧ Tarkusehetk – õpetajalt
„Keha on nagu karp,“ ütles õpetaja tasakesi.
„Ta on oluline. Ta hoiab ja kaitseb.“
Ta lisas: „Aga see, mis annab elule väärtuse, on see, mis on sees.“
✧ Lühike dialoog
Õpilane küsis: „Kas siis inimene võib terve elu hoolitseda karbi eest… ja unustada teemandi?“
„Võib,“ vastas õpetaja. „Ja sageli juhtubki nii.“
„Kuidas seda märgata?“ küsis õpilane.
Õpetaja ütles rahulikult: „Kui inimene hoolitseb välimuse eest, aga unustab hoolitseda oma mõtete, südame ja hinge eest.“
✧ Õpilase taipamine – integratsioon
Õpilane jäi mõttesse. Ta mõistis, kui sageli ta oli püüdnud näida parem, tugevam või ilusam, selle asemel et kasvada seesmiselt.
Ta ütles vaikselt: „Nii et tõeline väärtus ei ole selles, mida teised näevad… vaid selles, kes ma olen.“
Õpetaja noogutas.
„See, kes hoolitseb oma sisemise inimese eest, kannab endas midagi, mis ei kulu.“
Õpilane tundis, et see mõte jäi temaga. Nagu vaikne meeldetuletus, et elu sügavaim väärtus ei asu pinnal.
✧ Lõppmõtisklus / kokkuvõte
Inimene võib veeta palju aega oma välimuse eest hoolitsedes. Ta silub, kaunistab ja kaitseb seda, mis on nähtav. Aga elu suurim väärtus elab sageli seal, mida ei saa peeglist näha.
Keha on nagu karp — vajalik ja hoidev.
Aga hing on teemant.
Kui inimene hoolitseb ainult karbi eest, võib ta unustada, mida ta tegelikult kannab.
Kui ta aga õpib hoidma oma südant, mõtteid ja sisemist valgust, hakkab tema elu seestpoolt helendama.
Ja siis ei ole enam tähtis, kui lihtne on karp.
Sest teemant annab talle väärtuse.
„Inimese ilu ei ole näos, vaid tema südames.“
— Kahlil Gibran
„Tõeline rikkus on see, mis elab inimese sees.“
— Marcus Aurelius