⟡
„Keegi ei saa panna sind tundma end alaväärsena ilma sinu nõusolekuta.“
— Eleanor Roosevelt
„Sa ise, sama palju kui iga teine kogu universumis, oled väärt oma armastust ja hoolt.“
— Gautama Buddha
„Kes vaatab sissepoole, see ärkab.“
— Carl Gustav Jung
Sissejuhatus – vaikne küsimus
On inimesi, kes teevad palju. Hoolivad palju. Pingutavad palju.
Aga ometi kannavad nad endas vaikset tunnet, et nad pole päriselt piisavad.
Nad pĂĽĂĽavad olla paremad, tugevamad, vajalikumad.
Ja vahel unustavad nad ära, et nad on juba väärtuslikud — lihtsalt sellepärast, et nad on olemas.
Enese väärtustamine ei sünni väljast.
See sĂĽnnib vaikselt sees.
Elutarkuse vahetus – õpetaja ja õpilase vahel
Õpilane tuli õpetaja juurde mõtlikuna.
Õpilane: „Õpetaja, miks ma tunnen tihti, et ma pean ennast tõestama?
Et ma pean olema rohkem, parem, tublim?“
Ă•petaja vaatas teda rahulikult.
Õpetaja: „Kellele sa tahad tõestada?“
Õpilane jäi vaikseks.
Õpilane: „Ma ei teagi… Võib-olla kõigile.
Võib-olla iseendale.“
Sügavam mõistmine
Õpetaja: „Ja kui sa hetkeks ei tõestaks midagi? Kes sa siis oleksid?“
Õpilane mõtles kaua.
Õpilane: „Ma ei tea. See on kummaline…
Ma pole kunagi niimoodi mõelnud.“
Õpetaja: „Sest sa oled harjunud oma väärtust otsima teiste pilgust.“
Tähendamissõna – kuldmünt
Õpetaja jutustas loo: „Kord hoidis keegi käes kuldmünti.
Ta pillas selle maha, ja mĂĽnt veeres porri.
See sai mustaks, kriimuliseks ja poriseks.
Aga tema väärtus ei kadunud. Ta oli ikka kuld.“
Õpetaja vaatas õpilasele otsa.
„Inimene on vahel nagu see münt.
Elu võib teda määrida, aga tema väärtus ei kao.“
Tarkusehetk – õpetajalt
Õpetaja: „Enese väärtustamine ei tähenda, et sa oled teistest parem.
See tähendab, et sa ei pea ennast enam väiksemaks tegema.“
Õpilase taipamine – integratsioon
Õpilane ütles vaikselt: „Ma olen vist terve elu püüdnud olla see, keda teised ootavad.“
Ă•petaja noogutas.
Õpetaja: „Ja nüüd?“
Ă•pilane hingas sĂĽgavalt.
Õpilane: „Nüüd ma tahaks lihtsalt õppida olema see, kes ma olen.“
Ă•petaja naeratas.
Õpetaja: „Just seal algab enese väärtustamine.“
Inimene ei muutu väärtuslikuks siis, kui ta midagi saavutab.
Ta hakkab seda märkama siis, kui ta lõpetab endaga võitlemise.
Lõppsõna – vaikne rahu
Enese väärtustamine ei tule aplausist.
Ega kiitusest.
Ega tunnustusest.
Ta tuleb ĂĽhest vaiksest otsusest: mitte ennast enam hĂĽljata.
Ja ühel päeval märkab inimene, et ta ei püüa enam kogu aeg piisav olla.
Ta lihtsalt on. Ja sellest piisab.
„Inimene peab saama selleks, kes ta on.“
— Friedrich Nietzsche
„Armasta oma ligimest nagu iseennast.“
— Piibel