Tsitaadid sisemisest rahust, ehedusest ja teadlikust elamisest
Inimene võib terve elu otsida rahu väljastpoolt — inimestest, saavutustest, tunnustusest või täiuslikkusest.
Aga ühel hetkel hakkab hing väsima pidevast tõestamisest ja võrdlemisest.
Siis sünnib vaikne taipamine: võib-olla ei olegi elu mõeldud selleks, et saada kellekski teiseks.
Võib-olla on elu kutse saada tagasi iseendaks.
Tõeline kasv ei sünni siis, kui inimene muutub täiuslikuks.
See sĂĽnnib siis, kui ta muutub teadlikuks.
Kui ta julgeb kuulata oma hinge sosinaid enne, kui keha peab hakkama karjuma.
Kui ta lõpetab põgenemise iseenda eest ja hakkab lõpuks elama kooskõlas oma sisemise tõega.
1. ISEENDAKS SAAMINE
 „Inimene väsib kõige rohkem siis, kui ta püüab olla see, kes ta tegelikult ei ole.“
Mõte: Kõige raskem koorem on võõra maski kandmine.
 „Seal, kus inimene lõpetab tõestamise, algab päris elu.“
Mõte: Tõeline elu algab siis, kui inimene ei ela enam teiste ootuste järgi.
 „Kõige raskem kohtumine inimese elus on kohtumine iseendaga ilma maskideta.“
Mõte: Ehedus nõuab julgust rohkem kui rollid.
 „Mõnikord ei vaja inimene uut elu. Ta vajab uut pilku omaenda elule.“
Mõte: Muutus algab sageli teadlikkusest, mitte põgenemisest.
 2. RAHU JA SISEMINE TASAKAAL
 „Rahu ei tule siis, kui maailm vaikib. Rahu tuleb siis, kui inimene lõpetab iseenda sees karjumise.“
Mõte: Suurim vaikus sünnib inimese sisemaailmas.
 „Kui inimene leiab rahu iseendas, lõpetab ta sõja ka teistega.“
Mõte: Sisemine rahu muudab ka suhteid maailmaga.
 „Tõeline tugevus ei ole kontroll. Tõeline tugevus on sisemine rahu.“
Mõte: Rahulik inimene ei vaja pidevat võimu ega tõestamist.
 „Minevik ei kao võideldes. Ta rahuneb siis, kui teda lõpuks mõistetakse.“
Mõte: Mõistmine tervendab rohkem kui vastupanu.
3. HING, KEHA JA TERVENEMINE
 „Mõni haav ei vaja parandamist — ta vajab ärakuulamist.“
Mõte: Mõnikord on tervenemise algus lihtsalt kuulamine.
 „Keha sosistab kaua enne, kui ta hakkab karjuma.“
Mõte: Keha püüab inimest hoiatada enne murdumist.
 „Kõik, mida inimene armastusega puudutab, hakkab vaikselt tervenema.“
Mõte: Armastus loob ruumi taastumiseks.
 „Hing ei kasva läbi täiuslikkuse, vaid läbi teadlikkuse.“
Mõte: Kasv ei tähenda veatust, vaid ärkamist.
4. ARMASTUS JA INIMLIKKUS
 „Armastus ei küsi, kui täiuslik sa oled. Ta küsib, kas sa julged olla ehe.“
Mõte: Tõeline armastus näeb inimest maskide taga.
 „Iga inimene kannab nähtamatut lugu. Sellepärast vajab maailm vähem hinnanguid ja rohkem mõistmist.“
Mõte: Kaastunne sünnib siis, kui inimene mõistab, et iga hing võitleb nähtamatuid lahinguid.
 „Tõeline tarkus ei tee inimest kõrgemaks teistest, vaid pehmemaks elu vastu.“
Mõte: Tarkus ei kasvata üleolekut, vaid sügavamat inimlikkust.
Ühel hetkel mõistab inimene, et elu suurim eesmärk ei olnud täiuslikuks saamine.
See oli õppimine: kuulama oma hinge, mõistma oma valu, hoidma oma rahu ja armastama ilma maskideta.
Sest inimene ei tervene siis, kui ta muutub kellekski teiseks.
Ta terveneb siis, kui ta julgeb lõpuks olla see, kes ta päriselt on.
 Hinge suurim ärkamine ei ole uue inimese loomine.
See on tagasi jõudmine iseenda juurde.