đŸȘ» Ajatu tarkus – Õunapuu all

„Minevik on mĂ€lestus ja tulevik on vĂ”imalus, kuid elu ise puudutab meid ainult praeguses hetkes.“

đŸȘ»Paljud inimesed veedavad elu Ă”nne otsides. Nad usuvad, et see saabub siis, kui eesmĂ€rk on saavutatud, unistus tĂ€itunud vĂ”i elu muutunud lihtsamaks.

Kuid Ônn ei ela homses pÀevas.

Ta ootab vaikselt selles hetkes, mida me juba praegu elame.

đŸȘ» TĂ€hendamissĂ”na – Õunapuu all

Kord rÀndas noor mees lÀbi mÀgede, otsides Ônne.

Ta kĂŒsis seda tarkadelt, otsis raamatutest ja unistas pĂ€evast, mil tema elu lĂ”puks paremaks muutub.

Ühel Ă”htul kohtas ta vana aednikku, kes istus Ă”unapuu all ja vaatas loojuvat pĂ€ikest.

„Mida sa siin teed?“ kĂŒsis noormees.

„Elan,“ vastas aednik rahulikult.

„Aga sa ei otsi ju Ă”nne, rikkust ega suurt eesmĂ€rki.“

Aednik naeratas, korjas puult kĂŒpse Ă”una ja ulatas selle noormehele.

„Maitse.“

Noormees hammustas Ôuna.

See oli mahlane ja magus.

„Kas tundsid selle maitset?“ kĂŒsis aednik.

„Jah.“

„Kas sa mĂ”tlesid samal ajal eilsele pĂ€evale?“

„Ei.“

„Kas muretsesid homse pĂ€rast?“

„Ei.“

Aednik naeratas.

„Sel hetkel olid sa tĂ€ielikult kohal.

Ja just seal elabki Ă”nn.“

Noormees jÀi vaikseks.

PÀike vajus mÀgede taha.

Linnud laulsid viimaseid Ôhtulaule.

Õunapuu lehed sahisesid tuules.

Esimest korda ĂŒle paljude aastate ei kiirustanud ta kuhugi.

Ta lihtsalt istus.

Ja tundis, et tal on kÔik olemas.

đŸȘ»Elutarkuse vahetus

Õpilane: „Õpetaja, miks inimesed otsivad Ă”nne nii kaugelt?“

Õpetaja: „Sest nad usuvad, et Ă”nn elab jĂ€rgmises hetkes.“

Õpilane: „Kus ta siis tegelikult on?“

Õpetaja: „Seal, kus oled sina – siis, kui oled pĂ€riselt kohal.“

Õpilane: „Kas see vĂ”ib olla nii lihtne?“

Õpetaja: „Õnn ei peida end keerukuses. Ta peidab end tĂ€helepanus.“

đŸȘ» Tarkusehetk

Õnn ei ole koht, kuhu jĂ”uda.

Ta on viis, kuidas kÀia.

See, kes Ôpib mÀrkama tÀnast pÀeva, avastab, et kÔige vÀÀrtuslikum osa elust ei ole kunagi olnud tulevikus.

See on alati olnud siin.

„See on pĂ€ev, mille Issand on teinud; ilutsegem ja rÔÔmutsegem temast!“ — Psalm 118:24

 

đŸȘ»Me ei saa elada eilset pĂ€eva ega homset.

Meile on kingitud ainult see hetk.

Kui Ôpime selle tÀielikult vastu vÔtma, mÀrkame, et elu ei ole meist kunagi mööda lÀinud.

Ta on vaikselt istunud meie kÔrval, oodates, et me peatuksime.

Sest sageli ei otsi inimene Ônne.

Ta otsib iseennast.

Ja leiab mĂ”lemad samast paigast – praegusest hetkest.

„MĂ”ista sĂŒgavalt, et praegune hetk on kĂ”ik, mis sul tegelikult on.“
— Eckhart Tolle

đŸȘ» đŸȘ»Â đŸȘ»

Ostukorv