âĂpetaja ei kĂ”nni Ă”pilase teed tema eest. Ta sĂŒĂŒtab tule, mille valgel Ă”pilane Ă”pib ise teed nĂ€gema.â
â Ajatu elutarkus
đż 5. oktoober â Ă”petajate pĂ€ev
Ăpetajate pĂ€eva tĂ€histatakse igal aastal 5. oktoobril. Eestis on koolides seda pĂ€eva tĂ€histatud juba aastakĂŒmneid ning 1994. aastast on 5. oktoober UNESCO eestvedamisel ĂŒlemaailmne Ă”petajate pĂ€ev.
Koolides on kujunenud toredaks kombeks, et vanemate klasside Ă”pilased proovivad ise Ă”petajaametit ja annavad noorematele tunde. Ăpetajaid tĂ€natakse lillede, kaartide ja heade sĂ”nadega.
Kuid Ôpetamise lugu on palju vanem kui Ôpetajate pÀev ise.
Vanasti polnud iga tarkuse jaoks raamatut ega koolitundi. Laps Ôppis vanemate kÔrval, noor meistri kÀe all ning elutarkus liikus inimeselt inimesele ja pÔlvest pÔlve.
đŸ TĂ€hendamissĂ”na âKolm seemetâ
Vana kĂŒlakooli Ă”petaja viis ĂŒhel sĂŒgispĂ€eval oma Ă”pilased pĂ”llu servale.
Ta pani iga lapse peopesale kolm viljatera.
âEsimene tera on teadmine,â ĂŒtles Ă”petaja.
âTeine on oskus.â
âKolmas on tarkus.â
Ăks Ă”pilane kĂŒsis: âMilline neist on kĂ”ige tĂ€htsam?â
Ăpetaja naeratas.
âPane nad mulda.â
Kevadel tÀrkasid seemned ja suve jooksul kasvas neist vili.
SĂŒgisel tulid Ă”pilased uuesti pĂ”llule.
âNĂŒĂŒd ĂŒtle,â kĂŒsis Ă”petaja, âmilline seeme oli kĂ”ige tĂ€htsam?â
Ăpilane vaatas viljapĂ€id ja raputas pead.
âMa ei oska enam neid eristada.â
âJust,â ĂŒtles Ă”petaja. âTeadmisest peab saama oskus ja oskusest tarkus. Alles siis hakkab Ă”pitu vilja kandma.â
âAga mida teeb Ă”petaja?â kĂŒsis laps.
Ăpetaja vĂ”ttis ĂŒhe kĂŒpse viljapea pihku.
âĂpetaja kĂŒlvab. Aga kasvama peab iga inimene ise.â
đż Elutarkuse vahetus
Ăpilane: Kas hea Ă”petaja on see, kes teab kĂ”iki vastuseid?
Ăpetaja: Mitte tingimata. Hea Ă”petaja oskab vahel esitada kĂŒsimuse, mille vastuse leidmiseks hakkad sina ise mĂ”tlema.
Ăpilane: Aga kui ma eksin?
Ăpetaja: Siis oled jĂ”udnud Ă”ppimise juurde.
Ăpilane: Kas eksimine on siis vajalik?
Ăpetaja: Tark Ă”petaja ei Ă”peta inimest eksimusi kartma. Ta Ă”petab neist Ă”ppima.
Ăpilane: Millal saab Ă”pilasest Ă”petaja?
Ăpetaja: MĂ”nikord hetkel, mil ta jagab edasi seda head, mida talle kunagi Ă”petati.
đ Tarkusehetk
Ăpetaja suurimat tööd pole alati vĂ”imalik tunnistusele kirjutada.
MÔni Ôpetaja annab meile teadmise.
MĂ”ni Ă”petab uskuma, et âma saan hakkamaâ.
MÔni mÀrkab annet, mida me ise veel ei nÀe.
Ja mĂ”nikord jÀÀb ĂŒhest Ă”petajast terveks eluks meelde ainult ĂŒks lause.
Ent just sellest lausest vÔib saada seeme, mis hakkab vilja kandma alles aastaid hiljem.
đ LĂ”ppmĂ”tisklus
Ăpetajate pĂ€eval kingime lilli.
Kuid vĂ”ib-olla on Ă”petajale veel suurem kingitus teadmine, et midagi tema kĂŒlvatust jĂ€i kasvama.
Sest tÔeline Ôpetaja ei kasvata Ôpilast enda sarnaseks.
Ta aitab Ôpilasel saada rohkem iseenda sarnaseks.
Nii liigub tarkus edasi nagu seeme:
Ôpetajalt Ôpilasele,
vanemalt nooremale,
meistrilt Ôpipoisile,
ĂŒhelt pĂ”lvkonnalt jĂ€rgmisele.
Ja ĂŒhel pĂ€eval vĂ”ib kunagine Ă”pilane avastada, et temast endast on saanud kellegi teise Ă”petaja.
âHea Ă”petaja annab sulle teadmisi. SuurepĂ€rane Ă”petaja Ă€ratab sinus soovi ise edasi Ă”ppida.â
â Ajatu elutarkus

