đ±Â Eksimus ei mÀÀra sinu vĂ”imeid. Sellest Ă”ppimine kujundab sinu arengut.
âViga ei ole alati samm tagasi. MĂ”nikord nĂ€itab see kĂ€tte jĂ€rgmise sammu.â
â Ajatu elutarkus
Ăkski inimene ei sĂŒnni kĂ”ike oskama. Ometi kardame vahel eksida, unustades, et just ebaĂ”nnestumised vĂ”ivad avada tee uute teadmiste ja oskusteni.
Algaja eksib, sest ta Ôpib. Meister jÀÀb Ôppijaks, sest teab, et temagi vÔib eksida.
Eksimus ĂŒksi ei tee meid targemaks. Ăppetund sĂŒnnib siis, kui mĂ”istame oma vea pĂ”hjust ja oskame jĂ€rgmisel korral teisiti tegutseda.
Ăra hĂ€bene seda, mida sa veel ei oska, ega lase ĂŒhel ebaĂ”nnestumisel mÀÀrata oma vĂ”imalusi.
See, mis tÀna tundub raske, vÔib homme olla sinu uus oskus.
đïž Ăpilase taipamine
âNĂŒĂŒd mĂ”istan, et eksimus ei pea olema minu suutmatuse tĂ”end. See vĂ”ib nĂ€idata, mida mul on veel vaja Ă”ppida.
Ma ei saa muuta tehtud viga, kuid saan muuta oma jĂ€rgmist sammu.â
đŁ Praktiline samm â muuda eksimus Ă”ppetunniks
MĂ”tle ĂŒhele hiljutisele eksimusele ja kĂŒsi endalt:
Mis lÀks valesti?
Mida ma sellest Ôppisin?
Mida teen jÀrgmisel korral teisiti?
VÔta eksimusest kaasa teadmine, mitte koorem.
đ± Seeme: âTark Ă”ppija ei korda pimesi oma viga, vaid otsib viisi sellest Ă”ppida.â
âEksimus vĂ”ib peatada ĂŒhe katse, kuid ei pea peatama sinu arengut.â
đ±Vana tarkus. Uus lugu. Sinu enda taipamine.

