Vaikimine ei lõpeta kiusamist. Märkamine ja tegutsemine võivad seda teha.
„Ära mõõda oma tugevust sellega, kui palju hirmu suudad tekitada, vaid sellega, kui palju julgust sul on nõrgema eest seista.“
— Ajatu elutarkus
🕊️ Kool peaks olema paik, kus laps saab õppida, areneda, sõpru leida ja tunda end turvaliselt. Ometi võib mõne lapse koolipäev alata hirmuga – mitte kontrolltöö või halva hinde, vaid kaasõpilaste suhtumise pärast.
Kiusamine ei alga alati löögist. Mõnikord algab see pilkest, halvustavast hüüdnimest, põlglikust pilgust või otsusest kedagi teadlikult kõrvale jätta.
Ühele võib see tunduda naljana, teisele kujuneda igapäevaseks kannatuseks.
Nali lakkab olemast nali, kui selle hinnaks on teise inimese alandamine.
🌱 Mis on koolikiusamine?
Kiusamine on tahtlik ja korduv kahjustav käitumine, mille puhul üks inimene või rühm kasutab oma ülekaalu teise vastu. Ülekaal võib tuleneda füüsilisest jõust, populaarsusest, grupi toetusest või muust ebavõrdsusest.
Kiusamisel eristatakse nelja levinud vormi.
1. Füüsiline kiusamine – kui haiget tehakse kehale või kahjustatakse vara.
Löömine, peksmine, tõukamine ja asjadega loopimine.
Kaasõpilase kinnihoidmine või tema tahte vastaselt ruumi lukustamine.
Isiklike esemete äravõtmine, peitmine või lõhkumine.
Raha või esemete väljapressimine.
2. Verbaalne kiusamine – kui sõnadest saavad haiget tegevad relvad.
Sõimamine, narrimine ja solvavate hüüdnimede kasutamine.
Mõnitamine, alandamine ja ähvardamine.
Kaasõpilase välimuse, päritolu, võimete või eripärade halvustamine.
3. Suhetega seotud kiusamine – kui inimene tõrjutakse teiste hulgast välja.
Tahtlik ignoreerimine ja tegevustest kõrvalejätmine.
Kaasõpilase üle naermine või põlgav kohtlemine.
Teiste õpilaste õhutamine ühe lapse vastu.
Sõprussuhete kasutamine surve avaldamiseks.
4. Kaudne kiusamine – kui haiget tehakse teiste inimeste kaudu.
Kuulujuttude ja valede levitamine.
Kaasõpilase maine kahjustamine.
Teiste mõjutamine temaga mitte suhtlema.
Alandavate sõnumite või piltide levitamine.
Kiusamine võib toimuda ka internetis, kus solvavad sõnumid, alandavad pildid ja grupist väljatõrjumine võivad jõuda lapseni isegi tema kodus.
Kõik tülid ja erimeelsused ei ole kiusamine. Kuid ka ühekordne vägivald, ähvardamine või alandamine vajab täiskasvanute tähelepanu ja sekkumist.
📖 Tähendamissõna „Tühi koht klassipingis“
Ühes koolis õppis poiss, kes oli vaikne ja tagasihoidlik. Ta ei vastanud pilgetele ega otsinud tähelepanu.
Alguses naerdi tema riiete üle. Siis hakati teda hüüdnimedega kutsuma. Vahetundides ei lubatud teda mängudesse ning klassi ühises vestlusgrupis tehti tema üle nalja.
Mõned õpilased kiusasid, teised naersid kaasa. Enamik vaikis.
Ühel hommikul jäi poisi koht klassis tühjaks.
Ă•petaja kĂĽsis, kas keegi teab, miks teda koolis pole.
„Ta ei oska nalja võtta,“ vastas üks õpilane.
Ă•petaja vaatas klassile otsa ja kĂĽsis:
„Kui ainult üks inimene naerab ning teine saab haiget, kas see on siis nali?“
Klass jäi vaikseks.
„Aga meie ju ei teinud talle midagi,“ ütles üks tüdruk.
Õpetaja vastas: „Mõnikord ei tee me tõesti midagi. Me ei löö, ei sõima ega mõnita. Kuid kui näeme ülekohut ja jätame abi kutsumata, võib kiusamine jätkuda.“
Ăśks poiss langetas pilgu.
„Ma nägin, kuidas teda iga päev narriti,“ tunnistas ta. „Aga kartsin, et kui vahele astun, hakatakse mind ka kiusama.“
Ă•petaja noogutas.
„See hirm on mõistetav. Keegi ei pea end ohtu seadma. Kuid alati saab otsida abi täiskasvanult, kes suudab olukorda muuta.“
Järgmisel päeval rääkisid mõned õpilased õpetajale, mis oli tegelikult toimunud. Kool alustas juhtunu lahendamist ning hoolitses selle eest, et poiss saaks turvaliselt õppetöös osaleda.
Lapsed mõistsid, et üksnes vabandusest ei piisa. Usaldus tuleb taastada tegudega.
Sest kiusamine ei lõpe siis, kui keegi ütleb „See oli ainult nali“, vaid siis, kui haiget tegev käitumine päriselt lõpeb.
🧠Õpilase ja Õpetaja elutarkuse vahetus
Õpilane: „Õpetaja, miks mõned lapsed teisi kiusavad?“
Õpetaja: „Põhjusi võib olla erinevaid. Mõni otsib tähelepanu, teine tahab saavutada ülekaalu või kuuluda rühma. Kuid ükski põhjus ei õigusta teisele haiget tegemist.“
Õpilane: „Aga kui kõik naeravad kaasa?“
Õpetaja: „Siis peab keegi julgema meenutada, et enamuse heakskiit ei muuda ülekohut õigeks.“
Õpilane: „Kas kiusatav peaks õppima enda eest seisma?“
Õpetaja: „Enesekaitseoskused võivad aidata, kuid kiusamise lõpetamise vastutust ei tohi panna kiusatavale. Selle eest peavad vastutama kiusaja ning täiskasvanud, kelle ülesanne on tagada turvalisus.“
Õpilane: „Mida mina teha saan?“
Õpetaja: „Ära naera kaasa ega levita solvanguid. Kui see on turvaline, toeta kaaslast. Räägi usaldusväärsele täiskasvanule, mida märkasid.“
Õpilane: „Kas abi küsimine pole kaebamine?“
Õpetaja: „Ei. Abi küsimine selleks, et keegi haiget ei saaks, on hoolimine, mitte pealekaebamine.“
🕊️ Tarkusehetk – kolm rolli, kolm valikut
Kiusamisolukorras võivad lapsed sattuda erinevatesse rollidesse.
Kiusaja saab õppida oma käitumise eest vastutama, lõpetama kahjustavad teod ja heastama tehtut.
Kiusamist kogenud laps vajab ärakuulamist, kaitset ja kinnitust, et tal on õigus turvalisele koolipäevale.
Pealtnägija saab valida, kas toetada kiusamist kaasa naerdes või aidata seda peatada, otsides vajadusel täiskasvanu abi.
Täiskasvanute kohustus on märgata, sekkuda, kaitsta ning kontrollida, et kiusamine ei jätkuks.
🕊️ Mida saame juba täna teha?
Kui märkad koolis kiusamist, ära pea seda tavaliseks laste omavaheliseks asjaks. Kuula last ilma süüdistamata, võta tema kogemust tõsiselt ja otsi lahendust koos kooliga.
Kui laps räägib kiusamisest, võiks esimene vastus olla:
„Aitäh, et mulle rääkisid. Ma võtan sind tõsiselt. Otsime koos abi.“
Ära nõua kiusamist kogenud lapselt kohest leppimist ega jäta teda üksinda olukorda lahendama.
🕊️ Õpilase taipamine
„Ma mõistsin, et julgus ei tähenda alati kõige valjemini rääkimist. Mõnikord tähendab see otsust mitte kaasa naerda, märgata üksijäänut ja kutsuda appi inimene, kes saab aidata.“
🕊️ Koolis ei õpita ainult matemaatikat, keeli ja ajalugu. Seal õpitakse ka seda, kuidas kohelda teist inimest.
Laps, keda täna märgatakse ja toetatakse, võib homme julgeda ise kellegi eest seista.
Laps, kellele õpetatakse vastutust oma tegude eest, võib õppida kasutama oma mõju teiste toetamiseks, mitte alandamiseks.
Ükski laps ei peaks kartma kooli minna selle pärast, kuidas kaasõpilased teda kohtlevad.
„Ära ole põhjus, miks keegi kardab kooli minna. Ole inimene, kelle juures teine tunneb end turvaliselt.“
— Ajatu elutarkus
Vana tarkus. Uus lugu. Sinu enda taipamine.