Ühel päikselisel pärastlõunal istus õpetaja oma traditsioonilises kohas, varjulises aias, mõtiskledes elu sügavate tõdede üle. Tema juurde tuli üks tema õpilastest, nägu kurbusest ja segadusest varjutatud. Õpetaja tervitas teda soojalt ja kutsus istuma.
“Õpetaja,” alustas õpilane, “olen hiljuti kogenud midagi valusat. Lähedane sõber, keda väga hindasin, otsustas mu elust lahkuda. Olen olnud aus ja siiras, kuid ta valis siiski teise tee. Ma ei saa aru, kus ma eksisin.”
Õpetaja kuulas teda hoolikalt ja siis vastas rahulikult: “Elus juhtub, et inimesed tulevad ja lähevad. See on osa meie kõigi teekonnast. Aga las ma räägin sulle loo.”
Ta alustas: “Kujutle, et oled keset kaunist aiapidu. Kõikidel külalistel on erinevad maitsed ja eelistused. Sa oled pakkunud neile oma parimaid roogasid, mida oled armastuse ja hoolitsusega valmistanud. Mõni neist naudib su toite ja jääb kauaks, teine aga lahkub, sest otsib midagi muud, mis vastab paremini tema maitsele. Kas sa peaksid end süüdistama, et su road ei sobinud kõigile?”
Õpilane raputas pead, kuid jäi mõttesse.
Õpetaja jätkas: “Samamoodi on see suhetega. Kui oled olnud enda vastu aus, siiras ja õiglane, siis pole mõtet oma pead vaevata küsimustega, mida oleksid saanud teisiti teha. Iga inimene on oma teekonnal ja tal on õigus valida oma tee. Kui keegi otsustab sinust lahkuda, on see sageli märk sellest, et ta otsib midagi, mida sina ei saa pakkuda, ja see on täiesti loomulik.”
Õpetaja naeratas õrnalt ja ütles: “Minnalaskmine on oluline osa elust. See ei tähenda, et sa ei hooli või ei väärtusta minevikus olnud hetki, vaid et sa austad teise inimese teekonda ja annad talle vabaduse liikuda edasi. Kui keegi lahkub, võib see olla märk sellest, et ta vajab uusi kogemusi või õppetunde. Luba neil neid kogeda ilma kibeduseta.”
Õpilane kuulas huviga ja küsis: “Aga mis siis, kui nad otsustavad tagasi tulla? Kuidas ma peaksin siis käituma?”
Õpetaja vastas rahulikult: “See on sinu otsustada. Elus võib juhtuda, et inimesed jõuavad tagasi, kui nad on läbi teiste kogemuste mõistnud, mis neil oli. Kui nad tulevad tagasi, võid otsustada, kas annad neile uue võimaluse. Kuid tea, et kaks võimalust on enamasti piisav. Kui keegi sind kolmandat korda hülgab, siis võib see olla märk, et nad ei oska sind tõeliselt hinnata ja otsivad alati midagi paremat. Selline otsing on lõputu ja nad ei pruugi kunagi rahu leida.”
Õpetaja lõpetas: “Mõista, et minnalaskmine ei ole allaandmine, vaid oskus aktsepteerida elu muutlikkust. Anna inimestele vabadus liikuda oma teed ja leia oma rahu nende otsustes. Elu on pidevas muutumises ja selle ilust osa on oskus liikuda edasi, austades iseenda ja teiste teekonda.”
Õpilane tundis õpetaja sõnadest kergendust ja rahu. Ta mõistis, et minnalaskmine ei tähenda mitte kaotust, vaid vabadust ning uut algust nii talle kui ka teistele. Tänulikult kummardas ta Õpetaja ees ja lahkus, südames uus arusaamine elust ja suhetest.
