Mario de Andrade, tuntud oma sügavate mõtete ja hinge puudutavate sõnade poolest, jagas kord lugu sellest, kuidas ta mõistis elu tõelist väärtust.
Ta ütles: „Ma lugesin kord ühte luuletust, mille sõnad mind sügavalt puudutasid: ‘Elu on liiga lühike, et raisata seda kiirustamisele, muredele ja pisiasjadele. Hing kiirustab, sest see teab, et aega on vähe.’
Nooremana arvasin, et kiirustamine on märk tõhususest. Ma jooksin ühest kohast teise, püüdes täita oma päevi saavutustega ja eesmärkidega, uskudes, et rohkem tegemine tähendab rohkem elamist. Aga ühel hetkel, keset kogu seda rahmeldamist, leidsin end hingetuna, justkui oleksin kaotanud midagi olulist.
See oli hetk, kui sain aru, et elu olemus ei peitu tegemistes, vaid olemises. Hing kiirustab, kuid mitte selleks, et kiirustada elus edasi. See kiirustab, et avastada ilu hetkes, armastust südames ja rahu vaikuses.
Ma hakkasin peatuma. Kuulasin vihmasadu, vaatasin päikesetõusu, naersin südamest koos sõpradega ja andsin aega inimestele, keda armastasin. Alles siis mõistsin, et hing ei kiirusta kuhugi – see otsib ainult hetki, mis on tõeliselt elus. Ja need hetked on väärt rohkem kui ükski saavutuste nimekiri.”
Moraal: Elu pole mõeldud kiirustamiseks. Võta aega, et märgata, kuulata ja tunda. Just neis väikestes hetkedes peitub suurim elu tähendus.