Tühi kõht ajab tööd tegema. Tühi kõht on hea (kõige parem) leivakõrvane. Tühi kõht on kõige parem kokk. Tühi kõht teeb leivale saia magu. Tühja kõhuga on raske vilet puhuda. Tühja pead jõuad kanda, tühja kõhtu mitte. Täis kõht ei küsi süüa. Täis kõht ei usu tühja kõhtu. Ega kõht ole narrida. Kes ei saa […]
Eesti vanasõna – kõht Read More »
Valekeel ajab maailma põlema. Kaja oskab iga keelt. Libe keel teeb palju sõpru ja paha sõna murrab võõra. Paha keel tõstab tüli. Libe keel kaval petis. Libe keel, kibe meel. Kuri keel teravam kui nuga. Kurja keele eest ei pääse kuhugi. Lihane keel lõikab luise kaela maha.
Eesti vanasõna – keel Read More »
Kes kardab, ei kahetse. Kes keeldu ei kuule, peab kahetsema. Parem karta kui kahetseda. Parem ligidalt tagasi kui kaugelt kahetseda Mis käest kaob, seda hakatakse kahetsema.
Eesti vanasõnad – kahetsemine Read More »
Minu filosoofia on: see, mida inimesed minu kohta ütlevad, pole minu asi. Olen see, kes olen ja teen seda, mida teen. Ma ei oota midagi ja aktsepteerin kõike. Ja see teeb elu lihtsamaks. Elame maailmas, kus matused on tähtsamad kui lahkunu, abielu on tähtsam kui armastus, välimus on tähtsam kui hing. Elame pakendikultuuris, mis põlgab
Olen see, kes ma olen… Read More »
Inimesele pole elu kingitud, vaid antud talle võlgu. Õnnelik pole see, kes sellisena kellelegi paistab, vaid see, kes sellisena ennast tunneb. Pole tähtis, kelleks sind peetakse, vaid kes sa tõeliselt oled. Kõige auväärsem võit on võit iseenda üle. On olemas üleüldine seadus, mille käsul sünnitakse ja surrakse. Järgnev päev on eelneva päeva õpilane. Saatus on
Publilius Syruse lühikesed stseenid igapäevasest elust Read More »
Naise jaoks on tähtis üks väga tähtis asi, mida ta peab lapsepõlvest alates õppima: oskus energiat vastu võtta ja salvestada. See on tema saatus. Mehe jaoks on ta elava vee allikas, mille juurde ta ikka ja jälle tagasi pöördub, et uut jõudu ammutada. Ta on nagu kuivanud kaev, mis ei suuda kustutada januse janu. Asjad,
Parem kaks kord küsida kui üks kord eksiteed käia. Küsija suu peale ei lüüa. Palujale (küsijale) saab paljugi, õigele ei saa oma osagi. Rumalasti küsida kergem kui targasti vastata. Mis sinult ei küsita, sellest pea suu kinni.
Eesti vanasõnad – küsimine Read More »
Õpeta hundi poega murdma! Õpeta seale muru tuhnimist! Õpi noores eas, kui tahad vanas eas tark olla! Parem kümme kord enam õpetada kui üks kord vähe. Ükski meister pole meistriks sündinud. Mis Juku õppinud, seda Juhan ei unusta. Kes suureks tahab saada, hakkab väikeselt.
Eesti vanasõna – õpetamine, õppimine Read More »
Võla, mis enne jüripäeva tehtud, maksab lojus, mis pärast, põld. Võlg võõra oma. Võlg teeb vaese orjaks. Ei kirikupäev võlgu jää. Veli võlg võttes, vennikene makstes. Mis lusikaga võetud, tuleb kulbiga tasuda. Lusikaga antud, kulbiga võetud.
Eesti vanasõnad – võlg Read More »
Vääna vitsa, kui vits väändib (väänamise aeg). Murra vitsa, kui vits veel nõrk. Vääna vitsa võsult, ära mine palgilt väänama. Vana vits ei kõlba enam väädiks. Kasu leitakse kase okstest, vilja metsa vitstest. Küll kaasik kasvatab ja paju painutab. Liig kõverdamine murrab puu. Kui tuleb murd muile puile, tuleb katk ka kadakaile. eda’ õpetus juhatab,
Eesti vanasõna – kasvatus, karistus Read More »