Esimene asi, millest tuleb universumi puhul aru saada, on see, et ükski tingimus ei ole “hea” ega “halb”. See lihtsalt on. Kõik on suhteline. Teiseks tuleb teada, et kõik tingimused on ajutised.
Miski ei püsi sama, kõik muutub. Mis moodi asi muutub, oleneb sinust.
Sa ei saa seda, mida palud ega või saada midagi, mida sa tahad. Seda sellepärast, et sinu palve ise on kinnitus millegi puudumisest ja sinu ütlemine, et sa tahad mõnd asja, toimib nii, et toob selle täpse kogemuse – tahtmise – sinu reaalsusesse.
Sestap ei ole õige palve saamapalve, vaid tänupalve.
Kui sa tänad ette selle eest, mida sa soovid kogeda oma reaalsuses, tunnistad sa seega, et see on olemas… tegelikkuses.
Universumis ei ole ohvreid, on ainult loojad.
Inimhinge eesmärgiks maa peal pole mitte õppida, vaid näidata kõike seda, mida ta juba teab.
Rakendada oma teadmisi ja luua ennast uuesti oma kogemuse läbi.
Sina ise oled oma reeglite tegija. Sina ise sead endale piirid ja sina ise otsustad, kui hästi sa oled toiminud.
Sa ei pea midagi tegema. Sul pole mingeid kohustusi. Ainult võimalus.
Ei ole midagi, mida sa ei suudaks olla; ei ole midagi, mida sa ei suudaks teha. Ei ole midagi, millest sa ilma peaksid olema.
Sa ei ela igat päeva selleks, et avastada, mis sel sinu jaoks on, vaid selleks, et luua seda.
Sinu loomisvahendid on mõte, sõna ja tegu.
See, millest sa mõtled, kuid mida sa välja ei ütle, toimib ühel tasandil.
See, millest sa mõtled ja räägid, toimib teisel tasandil.
See, mida sa mõtled, räägid ja teed, avaldub sinu tegelikus elus.
On ainult üks moodus, kuidas midagi oma elus muuta. Sa pead muutma oma mõtet selle kohta.
Kujuta oma elu ette sellisena, nagu sa seda näha tahad – ja liigu selle poole.
Sul tuleb õppida jälgima oma mõtteid; mõtlema sellest, mida sa parajasti mõtled.
Kui mõni loominguaspekt sind ei rõõmusta, siis vali uuesti. Kutsu esile uus reaalsus.
Mõtle uus mõte. Ütle uus sõna. Tee uus asi.
Mõtle, kes sa tahad olla, mida teha ja omada. Mõtle sellest sageli, kuni see saab sulle täiesti selgeks. Siis, kui see on sulle täiesti selge, ära mõtle enam millestki muust.
Maailm on selline, nagu ta on, teie pärast ja teie valikute pärast, mida te olete teinud – või jätnud tegemata.
Sinu elu on selline, nagu ta on, sinu pärast ja sinu valikute pärast, mida sa oled teinud – või jätnud tegemata.
See, mida te teete teistele, teete te iseendale; mis te jätate teiste jaoks tegemata, jätate te tegemata iseenda jaoks; teiste valu on teie valu ning teiste rõõm on teie rõõm, ja kui te ütlete selle mingist osast lahti, siis ütlete te lahti iseenda ühest osast.
Kõik inimolendite teod põhinevad kas armastusel või hirmul.
Hirm mähib meie kehad riietesse, armastus lubab meil seista alasti.
Hirm klammerdub kõige külge, mis meil on, armastus annab kõik ära.
Hirm hoiab kõvasti kinni, armastus laseb minna.
Hirm tekitab viha, armastus vaigistab.
Hirm ründab, armastus lepitab.
Iga inimmõte, sõna või tegu põhineb emmal-kummal emotsioonil. Selles suhtes ei ole valikut, sest pole midagi muud, mille vahel valida. Aga nende kahe vahel on meil vaba valik.
Sa ei tohiks teha oma armastusest liimi, vaid pigem tee sellest magnet, mis esmalt tõmbab ligi, siis keerab ringi ja tõrjub eemale, et nood, kes on ligi tõmmatud, ei hakkaks uskuma, nagu peaksid nad ellujäämiseks sinu külge kleepuma.
Miski ei saa tõest kaugemal olla. Miski ei saa teisele inimesele hukatuslikum olla.
Las sinu armastus tõukab sulle kallid inimesed maailma ja laseb neil täielikult kogeda seda, kes nad on. Sellega näitad sa tõelist armastust.
Suhte eesmärk on otsustada, missugust osa endast sa tahaksid välja näidata, mitte missugust osa teisest sa saaksid vangistada ja hoida.
Keskendumine teisele – teisest kramplikult kinnihoidmine – ongi see, mis põhjustab suhete purunemise. Kellegi vajamine on kiireim viis suhte surmamiseks.
Sinu suhetes valitseva segaduse põhjus peitub selles, et sa püüad alati ära arvata, mida teine inimene tahab ning mida teised inimesed tahavad, selle asemel et selgitada, mida sina tõeliselt soovid.
Kui sa ei suuda armastada iseennast, ei suuda sa armastada ka teist inimest. Paljud inimesed teevad selle vea, et otsivad armastust enese vastu armastusest teise vastu. Nad astuvad suhtesse lootusega ennast leida, aga hoopis kaotavad enda.
Iga suhtes osaleja muretsegu ainult oma Mina pärast, mitte teise Mina pärast.
Kõige armastavam inimene on see, kes keskendub oma Minale.
Sinu kõige esimene suhe olgu alati iseendaga.
Alusta sellest, et räägi endale tõtt iseendast. Seejärel räägi endale tõtt teisest.
Seejärel räägi teisele tõtt iseendast. Seejärel räägi teisele tõtt temast endast.
Lõpuks räägi kõikidele tõtt kõigest.
Tõde annab sulle vabaduse.
Aega ei ole olemas. Kõik asjad toimuvad korraga, kõik sündmused leiavad aset samaaegselt.
Sina oled see, kes liigub, mitte aeg. Aeg ei liigu. On ainult Üks Hetk.
Kõik, mis kunagi on aset leidnud ja mis kunagi aset leidma hakkab, see leiab aset praegu.
Elu mõte ei ole kuhugi jõudmises, see on märkamises, et sa oled juba kohal, oled alati olnud.
Sa oled, ikka ja igavesti, puhta loomise hetkes.
Kogu rõõm on loomises, mitte selles, mis järgneb.
Seega on elu mõte luua ja oma loodut kogeda.
Sa oled tulnud sellesse ilma sellisel viisil sellel ajal ja selles kohas, et Tundma Saada, Kes Sa Oled – ning luua seda, Kes Sa Soovid Olla.
Selline on kogu elu eesmärk.
Elu on jätkuv ja lõputu taasloomise protsess.
Sul ei ole vaja kuhugi minna. Sul ei ole vaja midagi teha.
Sa ei pea olema keegi muu, kui ainult see, kes sa oled just praegu.
Sa oled teel eikuhugi.
Kui sa annad endale loa võtta oma teel vastu kõik, mis elul pakkuda on, siis avastad, et tal on pakkuda enam, kui sa iialgi kujutlenud oled.
