Kunagi ammu elas unistuste külas noor mees, kes veetis aega, kujutledes suuri losse ja uhkeid paleesid, mida ta kunagi ehitada võiks. Külaelanikud naersid tema unistuste üle, öeldes, et need on vaid õhulossid.
Kuid tark vanamees ütles talle: „Kui sa oled ehitanud õhulossid, ära heida meelt. Just nii peavadki tõelised lossid välja nägema. Nüüd on vaja vaid vundament rajada.“
Noormees mõistis, et unistused on alles algus. Ta hakkas vaikselt ja järjekindlalt oma visioone ellu viima, luues tugeva aluse, millele oma lossid rajada. Ta õppis, et tõeline edu seisneb unistuste ja reaalsuse ühendamises.
Loo moraal on, et unistused on edasiviiv jõud, kuid nende saavutamiseks on vaja tööd ja pühendumist.
Õhulossid on meie visioonid, millele tuleb rajada tugev vundament, et need ellu viia.
Inspiratsioon sain looks Henry David Thoreau tsitaadist “Kui oled ehitanud õhulossid, et tähenda see veel, et su vaev oleks olnud asjatu: just nimelt nii peavadki tõelised lossid välja nägema. Neile on vaja vaid vundament rajada.”