Roy T. Bennett on öelnud: “Ära lase elus mängitud rollidel end unustada, kes sa oled”.
Ükskord, kui Õpetaja oli koduteel, ruttas talle vastu üks kiirustav inimene. Õpetajast möödudes müksas ta teda. Õpetaja küsis temalt rahulikult: “Ütle, hea inimene, kuhu sa oma teel midagi märkamata kiirustad?“
„Palun vabandust,“ vastas mööduja, ainult veidi oma sammu aeglustades, „kiirustan seepärast, et olen hõivatud oma elu mõtte otsimisega. Ma ei saa enne peatuda, kui olen selle leidnud.“
„Hüva,“ lausus Õpetaja, „olen kuulnud ühest inimesest, kes terve elu selle mõtet otsis.“
„Ja kas ta leidis?“ küsis kannatamatu rändur.
„Jah, ta suri valgustatuna. Ta jõudis veel juuresviibijatele selle mõtte sosistada ja tunnistada, et ta oli seda mõistnud alles surres,“ vastas Õpetaja.
„Ja mida ta siis ütles?“
„Ta ütles, et elu mõte on valik…“
„Tänan sind!“ katkestas teda rändur, tegi kiire tänukummarduse ta poole ja jätkas jooksujalu oma teed.
„…valik, kas elada oma elu või kulutada see elu mõtte otsimisele,“ jätkas Õpetaja, kuid kärsitu elu mõtte otsija oli juba liiga kaugel, et neid sõnu kuulda.
Igale asjale on oma aeg ja tark on see, kes suudab elu mõtet otsides ka elada – tõeliselt elada elusamat elu.
