Haruki Murakami on kord öelnud mõttekillu: “Ja kui torm on möödas, ei mäleta sa enam, kuidas sa hakkama said, kuidas sul õnnestus ellu jääda. Sa ei ole isegi kindel, kas torm on tõesti läbi. Aga üks asi on kindel. Kui sa tormist välja tuled, ei ole sa enam sama inimene, kes sisse astus.”
Haruki Murakami mõttekild räägib elust ja selle raskustest, mida me kõik aeg-ajalt kogeme. Torm sümboliseerib neid keerulisi hetki ja olukordi, millega silmitsi seistes tunneme end sageli abituna ja segaduses. Torm võib olla eluraskused, kaotus, haigus, südamevalu või mis iganes väljakutse, mis meid proovile paneb.
Kui torm on möödas, unustame tihti, kuidas me sellest läbi tulime. Me ei mäleta enam täpselt neid valusaid hetki, muresid ja hirme, mida kogesime. See on osa inimlikust loomusest – me kipume unustama valu, kui see on möödas, ja keskenduma edasiliikumisele.
Aga kõige olulisem osa on tõdemus, et tormist välja tulles ei ole me enam need, kes me olime varem. Iga torm, iga väljakutse muudab meid. See kasvatab meie sisemist jõudu, vastupidavust ja arusaama elust. Meie vaatenurk muutub, me mõistame rohkem iseennast ja maailma enda ümber. Tormid vormivad meid, annavad meile uusi kogemusi ja õpetavad meile väärtuslikke õppetunde.
Kuigi tormid võivad olla valusad ja rasked, on need osa meie eluteest. Need aitavad meil kasvada ja muutuda, leida uusi tugevusi ja arendada oskusi, mida me varem ei teadnud endas olemas olevat. Iga torm, mille läbime, on osa meie teekonnast, ja kui me sellest välja tuleme, oleme alati veidi tugevamad, targemad ja küpsemad kui enne.
Mõttekillu lõpus on tõdemus, et kuigi me ei pruugi olla kindlad, kas torm on tõesti möödas, on meie sisemine muutus kindel. See muudatus on see, mis aitab meil järgmiste tormidega paremini toime tulla ja muuta meie elu rikkamaks ja sügavamaks.
